Valimised ühele päevale: parteid söövad oma sõnu
Oli 2003. aasta veebruari lõpp. Siim Kallase valitsus elas oma viimaseid päevi enne Res Publica jõulist poliitikasse murdmist. Riigikogus aga parandati Eesti põhiseadust – esimest korda pärast selle vastuvõtmist.
Põhiseaduse muutmine seisnes selles, et omavalitsuste volikogude ametisoleku aega otsustati alates ees oodanud 2005. aasta valimistest senise kolme aasta pealt neljale tõsta. Otsustamine parlamendis läks libedalt: põhiseaduse kiireloomulise muutmise poolt olid kõik seal toona esindatud poliitilised jõud ja ettepanek kogus 91 poolthäält.
Kuid miks otsustasid vaevalt pool aastat enne hääletamist 40 riigikogu liiget sellise ettepaneku esitada? Kohalike volikogude valimise pikendamise ettepaneku seletuskiri on lühike ja konkreetne. Seal märgivad allakirjutanud, et omavalitsuste volikogud peaksid olema püsivamad ja pole mingit põhjust, miks nende ametisoleku aeg peaks riigikogu nelja-aastasest ametiajast lühem olema.
Täielik kannapööre
Aga seletuskirja edasi lugedes tuleb üllatus. „Muudatus aitab kaasa ka poliitilise maastiku korrastamisele riigis, sest kohalikud ja riigikogu valimised ei hakka toimuma lähestikku ning erakondade usaldatavust mõõdab valija iga kahe aasta järel,” ütlevad ettepaneku esitajad must valgel. Sellisele põhjendusele kirjutasid alla näiteks praegugi Reformierakonna tippude hulka kuuluvad Jürgen Ligi, Ivi Eenmaa, Väino Linde ja Maret Maripuu.
Nüüd, kui põhiseaduse muutmisest on möödunud vaevalt seitse aastat, on Reformierakond eesotsas peaminister Andrus Ansipiga tulnud välja risti vastupidise põhiseaduse reformimise ettepanekuga: valijad saaksid poliitikute usaldust mõõta vaid kord nelja aasta jooksul. Seejuures reaalses elus on lahutatud valimiste kord, mille kohta üsna hiljuti nii häid sõnu räägiti, kehtinud vaid ühe tsükli. Praegu on nelja aasta pikkuse mandaadiga volikogud ametis alles teist korda.
Ei saa aga eitada, et kahtede valimiste ühele päevale viimist ei arutatud juba tolleaegse eelnõu käsitlemise ajal. Juba esimesel lugemisel uuris riigikogu tolleaegsesse Koonderakonna fraktsiooni kuulunud Elmar-Johannes Truu põhiseaduskomisjoni esindajalt, rahvaliitlaselt Jaan Pöörilt, kas sellisele võimalusele on mõeldud.
Pöör vastas, et just valimiste lahutamine on hea, sest siis kaoks ära tol ajal eksisteerinud võimalus, et riigikogu ja kohalikud valimised toimuvad ühel aastal. „Rahval oleks vähemalt võimalus iga kahe aasta tagant valimas käia, kui me jätame kõrvale muud valimised, näiteks europarlamendi valimised, mis on tulevikuteema,” kiitis Pöör toona muudatuste kava.
Lõpphääletusel riigikogu istungitesaalis toetasid põhiseaduse sellist muutmist kõik kohalolnud. Ei hääletanud vaid reformierakondlane Ignar Fjuk ja keskerakondlane Viive Rosenberg.
Teiste toetajate seal tõstis valimiste lahutamise poolt oma käed ka tolleaegne Isamaaliidu fraktsioon, mis teatavasti on üks praeguse väiksema koalitsioonipartneri Isamaa ja Res Publica Liidu eellane. Partei toonane juht Tunne Kelam kiitis Eesti Päevalehes avaldatud uudisnupus heaks valimiste korraldamise iga kahe aasta tagant – kord riigikogus, kord kohalikes volikogudes. „See võimaldaks erakondadel keskenduda sisulisele tegevusele, mitte olla kogu aeg valimiskampaanias,” ütles Kelam.
Nüüd aga on valimispäevade ühendamise poolt kõnelejate hulka asunud ka IRL-i juht Mart Laar, kes veel seitse aastat tagasi kuulus valimiste lahutamise poolt olnud Isamaaliidu riigikogu liikmete ridadesse. Samal ajal ei saa Laari kannapöördes kuidagi süüdistada. Põhiseaduse esmakordse muutmise päeval, 25. veebruaril 2003, kui selleks kogunes Toompeale riigikogu erakorraline istung, polnud Laar kohal. Tema ja veel seitsme riigikogulase hääletustulemuse kohale on märgitud „puudus”, mistõttu me ei tea tema kunagist lõplikku arvamust valimiste lahutamise kohta.
Väino Linde: kõik on loogiline
•• Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Väino Linde oli seitsme aasta eest üks valimiste lahutamise eestkõneleja. Samal ajal haakub tema sõnul praegune Reformierakonna ettepanek 2003. aastal vastu võetud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõuga, kus kolmeaastane tähtaeg muutus KOV-de puhul nelja-aastaseks. „Esimene loogiline samm muutuste suunas on astutud. Praeguse mõtte käis möödunud aastal välja peaminister Andrus Ansip ning IRL-i juhid on seda nüüd toetamas. Tegemist on tõsise protsessiga ja kindlasti ei saa praegu veel öelda, et see asi on kindlalt otsustatud,” rääkis Linde ja lubas põhjalikke arutelusid.
•• „Pidevad valimised, mille vahele jääb üks valimiseelne aasta, alavääristavad mõnevõrra valimiskampaaniat ja muutuvad teistpidi ka valijale tüütavaks,” ütles Linde nüüd eraldi toimuvate valimiste kohta.
•• Ent ta möönis ka, et valimiste ühitamise korral võivad kohalikud ja riiklikud teemad seguneda.
•• „Aga need sõnumid lähevad paraku segi ka praegu. Möödunud sügisest on mitmeid näiteid, kus KOV-de valimiste peamiseks küsimuseks kujunes pensionide külmutamine või krooni devalveerimine.”
•• Linde rõhutas siiski veel kord, et pole üldse kindel, kas ühendama peaks just kohalikud ja riigikogu valimised. „Need võivad olla ka näiteks hoopis europarlamendi valimised ja KOV-de valimised. See kõik on arutelu teema,” sõnas Linde anno 2010.
