Välisajakirjandus meenutas lahkunud president Lennart Merit
Helsingin Sanomat pühendas Lennart Meri surmale terve lehekülje. “Lennart Meri võrdus iseseisvumise aegadel Eesti välispoliitikaga,” iseloomustab teda Soome suursaadik Tallinnas Jaakko Kalela.
Lennart Meri asutas Eesti välisministeeriumi esinduse Helsingisse Mariankatule, Tuglase seltsi ruumidesse. “Ta tegi tohutult tööd ning oli hingelt söakas,” ütles Kalela, kes töötas toona president Mauno Koivisto
kantseleiülemana. Kalelat hämmastas, kuidas Meri oli kohe täiesti valmis tegutsema läänemaailmas harjutud ja võrdsel tasemel. “Lennart Meri tundis maailma liidreid juba siis ja rääkis nende keeltes juba toona,” ütles Kalela.
Meri oli sädelev isiksus, kes edendas kõikide piirkonna riikide ühinemist NATO ja Euroopa Liiduga.
Meri ei kritiseerinud isegi tagantjärele president Koivisto tagasihoidlikku poliitikat Eesti iseseisvuse saavutamisel. “Isiklikes suhetes ei jooksnud nende suusad kunagi risti. Merile ei jäänud kibedust hinge,” ütles Kalela.
Oma järelehüüdes nendib Helsingin Sanomat, et Lennart Meri elutöö tipnes 2004. aasta kevadel, kui Eesti liitus kõigepealt NATO ja siis Euroopa Liiduga. Siis oli Eesti, demokraatlik vabariik, lõpuks ja ametlikult osa läänest ja demokraatlikust maailmast.
Meri ise on meenutanud, kuidas ta toona (1991) viis musta luksusautoga tunnustamispalveid suursaatkondadesse Helsingis. Põhjaesplanaadil peatus auto punase fooritule taga ja Meri kuulis tänavalt müra. Põhjuseks ei olnud mitte avarii, vaid soomlased, kes aplodeerisid autol lehvivale Eesti lipule. “Nõjatusin tagaistme nurka ja tundsid, mida tähendab see, kui inimene tunneb oma elu kõige õnnelikuma hetke ära veel enne, kui see hetk on möödas.”
Turun Sanomat kirjutab, et Meri oli president, kelle ajal tundis Eesti end suurriigina ja valdav osa rahvast tundis kogu südamest uhkust. Oma ülesandest välisministrina oli Meril algusest peale selge nägemus. “Eesti üleminekuaja välispoliitika lähtub dokumentidest, millest peamine on Tartu rahuleping 1920. aastast,” ütles Meri ja lisas, et eesmärgiks on Eesti iseseisvuse saavutamine.
Etelä-Suomen Sanomat nendib, et Soome kaotas president Meri lahkumisega suure riigimehe ning lähedase ja südamliku sõbra. Nii hindavad teda president Tarja Halonen, välisminister Erkki Tuomioja, ekspresidendid Mauno Koivisto ja Martti Ahtisaari.
Ajaleht Kaleva leiab, et president Meri oli Eestile just see, keda iseseisvuse tagasi saanud väikeriik vajas. Meri sõnumid annavad suuna ka Tuleviku-Eestile.
Ajaleht The Guardian avaldas kolmapäevases lehes Priit Simsoni foto Lennart Merist ning Tim Craddocki (endine Briti suursaadik Eestis) järelehüüde. Craddocki sõnul hoidis Meri Nõukogude okupatsiooni vältel elus eestlaste tugevat rahvuskultuuri ja teravat vabadusiha. “Presidendiks oleku aastail 1992–2001 sai temast omal ekstsentrilisel moel oma maa esimeste vabadusaastate sümbol,” nendib endine Briti suursaadik Eestis.
Meenutades oma isiklikke kohtumisi Meriga, kirjeldab Craddock juhtumit, kus Leedus riigivisiidil viibinud Meri peatas ametliku konvoi, laenas tänaval ühelt tüdrukult jalgratast ning väntas sellega raamatupoodi.
“Eesti on kaotanud suurmehe, Euroopa aga Haveli ja Walesa suurusjärgus riigimehe, ühe neist, kes tõid meid tagasi kokku ja kelle panust uue Euroopa ülesehitamisel mäletatakse veel kaua,” võtab Craddock oma järelehüüde kokku.
The New York Times kirjutab, et tulihingelise rahvuslase ning vaba turumajanduse eestkõnelejana ei olnud Lennart Meril ühena vähestest iseseisvunud liiduvabariikide liidritest kommunistlikku tausta. Ajaleht märgib ära Lennart Meri lähedased sõprussidemed mitmete maailma liidritega, sealhulgas Bill Clintoni ja paavst Johannes Paulus II-ga.
International Herald Tribune kirjutab, et karismaatiline kirjanik ja filmimees Lennart Meri oli presidendina tavaliste eestlaste hulgas armastatud isafiguur. Valitsusametnikud aga suhtusid temasse tihtipeale kartusega, sest Meri ründas teravalt ebaeetilisi tegusid ning korrumpeerunud ametnikke.
Meri on ilmselt ainus president, kes on oma CV-sse uhkusega kirja pannud ka kartulikoorija ameti, nendib ajaleht The Times oma järelehüüdes, kirjutades Lennart Meri aastatest Siberis.
“Riigimees, kes juhtis oma rahva vabadusele ja eneseväärikusele,” pealkirjastas oma järelehüüde Lennart Merile ärileht Financial Times. Ajaleht tsiteerib Lennart Meri varasemat intervjuud, milles ta selgitab, kuidas eestlaste jaoks kehastavad kurjust ühtviisi nii kommunistlik kui ka natsistlik holokaust ning sirp ja vasar on sama vastumeelsed kui haakrist.
The Independent kirjutab, et Arnold Rüütlile ametit üle andes nentis Meri: “Eesti on nüüd normaalne, igav riik.” Andes pika ja põhjaliku ülevaate Meri elukäigust, tema rollist Eesti taasiseseisvumisel ja presidendiaastatest, kirjutab ajaleht, et paraku ei jõudnud Meri kirja panna oma memuaare. Eesti võib ju praegu igav olla, kuid Meri mälestused poleks seda kindlasti, lisab leht.
Frankfurter Allgemeine Zeitung nendib, et ühena vähestest poliitika “renessansikujudest” saavutas Lennart Meri kõikjal maailmas suure tunnustuse. Meri elukäik sidus teda tihedalt mõlema Eestit mõjutanud suurvõimuga – Venemaa ja Saksamaaga. Ajaleht kirjutab, et Merit sidus Saksmaaga tunduvalt rohkem kui Berliinis veedetud noorusaastad. Nii nimetas ta vestluses sakslastega Tallinna tihtipeale ajaloolise nimega Reval ning leidis, et paljude eestlaste jaoks on Saksamaa Euroopa võtmesõnaks. “Lennart Meri näitas meile, kuidas on võimalik diktatuuri ilma selle ees kummardamata üle elada ning suureks saada,” resümeerib ajaleht.
Süddeutshe Zeitung kirjeldab Lennart Merit kui vahetut inimest, kes võis talle sümpaatse ajakirjaniku probleemideta endale külla kutsuda ning ise kohvi keeta ja võileibu teha. “Kümne võimuaasta jooksul juhtis ta väikest Läänemere-äärset vabariiki lääne suunas. Eesti vastuvõtmist NATO-sse 1999. aastal pühitses ta nagu isiklikku tähtpäeva,” kirjutab ajaleht.
Noppeid välimaisest ajakirjandusest tegid Märt Kivine ja Erki Varma
Palume seda artiklit mitte kommenteerida. Kirjutage oma kaastunde- ja mälestusavaldused mälestusraamatusse.
