Välisfirmad takistavad Eestis ametiühingute loomist
Kui näiteks Soomest, Rootsist või Hollandist pärit ettevõtja arvestab oma kodumaal ametiühingute nõudmisi, siis Eestis püüavad needsamad firmad sageli takistada töötajaid ametiühinguid loomast.
«Oma kodumaal tegutsedes on kõik korras, aga siia tullakse mütsiga lööma,» kommenteeris Eesti olukorda Lääne-Virumaa ametiühingujuht Andres Mandre.
Tema andmetel tegutseb Lääne-Virumaal mitmeid selliseid firmasid, kus ei lubata luua ametiühingut. Üks neist on Soome firma Bellus Furniture.
Ettevõtte töötaja ja ametiühingu usaldusisik Ene Sikk rääkis, et tal tekkisid firmas probleemid kohe, kui hakati ametiühingut looma.
«Ma polnud kunagi varem käskkirja saanud,» rääkis Sikk. «Enne seda oli kõik korras.»
Sikk rääkis, et ettevõtte omanik ähvardas ametiühingu loomise pärast viia tootmise Lätti, Leetu või Venemaale. Siku kinnitusel pooldab soomlasest omanik küll sõnades ametiühingut, kuid toonitab, et kuna firmas on ametiühingusse kuuluvaid töötajaid nii vähe, ei tasu nende nõudmistega arvestada. Omanik on neile ka öelnud, et kui töötajatele firmas ei meeldi, võivad nad ära minna, väitis Sikk.
Bellus Furniture soomlasest juht Rolf Relander selgitas, et Eestis ei ole ametiühingud Soomega võrreldaval tasemel.
«Ametiühing peaks olema võrdne partner, mitte nii, et ma pean läbirääkimisi 100 inimesega,» selgitas ta. «Ma ei pea ka seda läbirääkimiseks, kui nõutakse 145 protsendi suurust palgatõusu ja nõudmised esitatakse 11 leheküljel.»
Küsimusele, miks võitlevad Eestis tegutsevad välisfirmad ametiühingute loomise vastu, arvas Relander, et välisfirmadelt on, mida nõuda.
«Me täidame seadust, maksame palga alati õigeaegselt ning meie firma palgad on Lääne-Virumaa keskmisest kõrgemad,» kinnitas Relander.
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes, et ettevõtja ja ametiühingu huvid ei ole enamasti ühesugused.
«Eesti seadused on sellised, mis muudavad ettevõtjad ametiühingu suhtes ettevaatlikuks,» selgitas Kriis.
Põhjamaades tegutsevad Kriisi sõnul ametiühingud sektori, mitte asutuse tasandil. See võib olla ka põhjus, miks välisfirmad Eestis ei ole huvitatud asutuse tasandil läbirääkimistest ja võitlevad ametiühingute loomise vastu. «Lääne ettevõtjatel on teine arusaam dialoogist ja koostööpartneritest,» lisas Kriis.
