Välisluurega tegelev teabeamet taotleb oma töötajatele kõrget eripensioni

 (11)

Uue eripensioni kava tekitab vastuseisu rahandus- ja sotsiaalministeeriumis.
Välisluurajaid koondav teabeamet taotleb oma töötajatele õigust saada suurt riiklikku pensioni ja rohkelt uusi tagatisi. See ei ole kooskõlas eri valitsuste otsustega lõpetada eripensionide kehtestamine.

Pensioni, mis võib küündida kuni 75% ametipalgast, küsib luurajatele julgeolekuasutuste seaduse muutmiseelnõu, mille kaitseminister Jürgen Ligi ilmselt peatselt valitsusse toob.

Eelnõu lubab 20-aastase julgeolekustaažiga ametnikul jääda pensionile juba 50-aastaselt. Sel juhul võrdub tema pension poolega viimasest või soodsamaist töötasust. Pikem teenis-tusaeg kasvatab ka eluaegset pensioni, mis võib ulatuda peaaegu varasema netopalgani.

Lisaks arvestab teabeamet mitmete täiendavate tagatiste ja lisatasudega. Luurajale tohib eelnõu põhjal alates kolmandast tööaastast maksta viie protsendi võrra kõrgemat tasu. 11. teenistusaastal suureneb palgalisa 15% võrra. Riigisaladuse kaitse korraldamise ja kiirreageerimisülesannete täitmise eest võib palgamäära kergitada kuni poole võrra.

Rahandusministeerium vastu

“Julgeolekuasutuse ametniku töö eripära sarnaneb teiste eriteenistuste töötajate omaga. Viimaste puhul on kehtestatud sarnased teenistus- ja sotsiaaltagatised,” põhjendab teabeamet muudatusi. “Töötajatele esitatavad nõuded on rangemad ning nende panus riigi julgeoleku tagamisel on teistega võrreldes suurem.”

Uue eripensioni sisseseadmise plaan ei meeldinud rahandusministeeriumile, mis osutas 2004. aastast pärit valitsuse seisukohale, mille järgi tuleb teha lõpp nii eripensionide saajate ringi laiendamisele kui ka muude täiendavate toetuste sätestamisele.

Veelgi radikaalsem on praeguse valitsuse tegevuskava, mis lubab reformida eripensionide ja soodustingimustel vanaduspensionide maksmist ning üle vaadata kaitseväe ja politsei pensionisüsteemi.

Eelnõu ei kooskõlastanud ka sotsiaalministeerium, mille hinnangul kuulub ametnikele eluruumi võimaldamise säte “hüvede ajalukku”. Samuti ei nõustu ministeerium 50-aastaselt pensionile minekuga, kuna see “suurendab väljamakseid riiklikust pensionikindlustusest ning piirab võimalusi pensio-nide üldise taseme tõusuks, kahjustades seega nii tänaste pensionäride kui ka töötajate huve”.

Eripensionäriks 2006. aastal

•• Kaitseministeeriumi kinnitusel tekiks antud eelnõu põhjal esimesel teabeameti ametnikul õigus eripensionile 2006. aasta 1. juunil.

•• Tal on selleks kuupäevaks täidetud nii vanuse- kui ka staaži-nõue. Julgeolekuasutuse ametniku staaž saab kõige varem hakata jooksma 1991. aasta 1. märtsist, politseiameti kaitsebüroo moodustamisest. Staaži hulka saab lugeda ka töötamise teabeteenistuse, valitsusside või kaitsepolitsei heaks. Kolmekordse staaži tagab teenimine taas-iseseisvunud Eesti algusaastate (1990–1994) julgeolekuasutustes või jõustruktuurides.

•• Aasta-aastalt üha enam riigi rahakotti kurnavate eripensionide osalist kaotamist on lubanud ka Res Publica. Selle veksli elluviimisega kellegi oodatud hüvede äravõtmine võib aga murda iga valitsuse kaela. Vaid riigikogu eelmine koosseis leidis jõudu kärpida saadikute eripensione, tuues argumendiks pensionisambad, mis lubavad igaüht end vanaduspõlveks kindlustada. K.K.

Eesti kõige salastatum riigiasutus

•• Välisluure eest vastutav teabeamet on Eesti salastatuim riigiasutus. Isegi seal töötavate inimeste arv on riigisaladuseks kuulutatud.

•• Rahumäel paikneva kolmekorruselise majamüraka ja nappide riigieelarve arvude põhjal otsustades on teabeameti palgal 70–100 inimest.

•• 2001. aasta hiliskevadest on teabeameti peadirektor Tarmo Türkson, kes seisis juba paar aastat enne seda välisluure eesotsas. Türkson käib regulaarselt Stenbocki majas peaministrile teavet andmas.

•• Ameti tegevus sai sisuliselt alguse 2001. aasta märtsis, kui jõustus seadus, mis jättis Eestisse alles kaks suurt luureasutust – kaitsepolitseiameti ja kaitseministeeriumi valitsusalas tegutseva teabeameti.

•• Teabeamet võttis üle välisministeeriumile allunud teabeteenistuse ning valitsusside ülesanded.

Loe veel

•• Luureasutuste arvu vähendamine pidi kärpima ohtu, et mõnesse neist võiks imbuda vaenuliku riigi esindaja. Teisalt leiti, et riigi kogu luuretöö koondumine ühte asutusse tekitaks ohtliku sündroomi.

•• Teabeamet kogub ja töötleb välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks vajalikku välisriike puudutavat poliitilist, sõjalist ja majanduslikku infot.

•• Lisaks tegeleb asutus elektroonilise ja vastuluurega, eriside tagamisega ning edastatava teabe elektroonilise kaitsega.

•• Värske eelnõu näeb teabeametis ette kümneastmelise ameti- ja palgasüsteemi nagu politseis.

K.K.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare