Välisministeerium küsis võidusambale väljaku alla põrandakütet
Välisministeerium on saatnud kaitseministrile oma soovitused, et muuta vabadussammas veelgi paremaks – nimelt soovitatakse lisada väljakualune elektriküte.
26. märtsil saatis välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna peadirektor Mait Martinson kaitseminister Jaak Aaviksoole kirja, kus soovitakse järgmist: “Palume võimaluse korral veel kord kaaluda väljakualuse elektrikütte paigaldamist, kuna suur osa riiklikke tseremooniaid toimub talveperioodil.”
Protokollist lähtuv vajadus
Välisministeeriumi pressiesindaja Lauri Matsulevitš sõnul on ministeeriumi soovi taga protokollist lähtuvad vajadused. Lisaks kõrgete külaliste soojemale jalgealusele oleks “põrandasoojustuse” positiivseks küljeks peaaegu hooldusvaba kasutus ehk talviti poleks vaja koristada platsilt regulaarselt jääd ja lund.
Kaitseministeeriumi avalike suhete nõuniku Meeli Hundi sõnul peeti võidusamba töögrupis välisministeeriumi pakkumist küll huvitavaks ja selle üle käis elav diskussioon, kuid lõpuks jäeti väljakule küte lisamata.
“Töögrupp, kuhu kuuluvad kaitseministeeriumi ehitusspetsialistid, projekteerijate esindajad, võidutöö autorid ja SA Vabaduse Monument esindajad, otsustas, et elektriküte tuleb vaid ratastoolis ja lapsevankriga monumendini minna laskva kaldtee alla,” teatas Hunt. “Kogu väljaku elektrikütte väljaehitamise puhul said kaalukeeleks liiga suured kulud.”
Võidutöö autorite esialgse arvutuse kohaselt oleks elektriküte nõudnud igal aastal kaks miljonit krooni, mis oleks jäänud kaitseministeeriumi kanda.
Peale põrandakütte soovis välisministeerium samba juurde kuut lipumasti. Selle plaaniga oli päri ka kaitseministeerium: “Idee kohaselt lehvivad platsil püsivalt Eesti ja Euroopa Liidu lipp, kuid muudest riikidest külaliste tulekul võib neid maste olla vaja kümmekond,” arvas Hunt. “Kuid me ei soovi kindlasti tekitada sinna “reha” ja võidutöö autorite ettekujutuse kohaselt on väljakul viis lipuvarrast.”
Inimeste soovid kõiguvad seinast seina
•• Kaitseministeeriumi poole on pöördunud inimesi üle kogu Eesti oma ettekujutusega, kuidas muuta võidusammast. “Pakkumisi on seinast seina – alates sellest, et eksponeerida kõikide Vabadussõjas langenud eestlaste nimed, kuni fantaasiamaailma jõudvate visanditeni,” rääkis Hunt.
•• “Üks härrasmees tuli terve joonistusvihikutäie ettepanekutega – alates fööniksist ja lõpetades abstraktsete kujunditega. See mees käis kaks korda, sest oli esimesel korral vale vihu kaasa võtnud,” muigas Hunt. “Paari päeva pärast tuli õige mapiga ja vabandas, et nii kaua aega läks, sest ta elas teises Eesti otsas.”
•• Soovitatud on panna samba sisse mängima rahvuslik muusika ja öösel teha värvidiskot ning kasutada vabadusristi asemel pääsukest, masti tüvele lisada laste joonistusi. Sõjaveteranid on soovinud 60 meetri kõrgust sammast ja madalaim pakkumine on olnud kolm meetrit.
•• “Üks vanahärra soovitas lisaelemendiks kasutada M. Maksolly õlimaali “Need, kes vabastasid isamaa”. Ütlesin häbelikult, et eks see veidi kalliks läheks,” jutustas Hunt.
