Välisminister Mikser tõmbas tundlikus Ukraina küsimuses Eesti välispoliitikale käsipidurit
Välisministeerium justkui häbeneb varasemat häälekat Ukrainat toetavat lähenemist.
Läti ja Leeduga võrreldes lohistas Eesti valitsus möödunud nädalal mitu päeva jalgu, enne kui avaldas selge seisukoha.
Nädala lõpus tuli riigikogu väliskomisjonil harva esineval moel valitsusele Ukraina-seisukohad lausa ette kirjutada.
Kohe pärast seda, kui USA president Donald Trump ja Venemaa riigipea Vladimir Putin ülemöödunud laupäeval telefonikõne lõpetasid, hakkas Ukrainas taas kuumaks kiskuma. Pühapäeval kaikus Ida-Ukrainas riigi seaduslikke kaitsejõude ja Venemaa toetusel tegutsevaid nn separatiste lahutava rindejoone mitmes osas taas Donbassi disko. Selle all mõistavad kohalikud tulevahetuse sähvatusi ja plahvatusi. Eriti aktiivselt katsetas Putin lääne ühtsust Donetski äärelinna Avdijivka lähistel. Asula sai korduvalt pihta, mitu tuhat elanikku jäid kiiresti ilma elektrist, veest ja toasoojast.
Silmanähtavalt hulluks läks asi eelmise nädala teisipäeval. Nn Minski rahuprotsessi elluviimise erapooletuks jälgimiseks Ida-Ukrainas tegutsev Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) missioon, millest on saanud sõdivate poolte toimepandu kroonikakirjutaja, võttis asja kokku karmilt: „Plahvatuste arv oli Donetski regioonis [teisipäeval] kogu OSCE missiooni ajaloo suurim.” Avdijivkas ja mujal Donetski lähistel täheldati ööpäeva jooksul 10 330 eraldiseisvat plahvatust. See tähendab, et 24 tunni jooksul toimus keskmiselt üle seitsme sõjamoonaplahvatuse minutis.