Välispatsiendid võiksid haiglatele kosutust anda
Sotsiaalminister Hanno Pevkur teeb Euroopas aktiivset lobitööd Eesti arstide võimaluse eest pakkuda raviteenust ka teistele Euroopa Liidu patsientidele. Eelmisel nädalal arutati Brüsselis uut patsiendiõiguste direktiivi, mis annaks patsiendile õiguse valida ise arst ja riik, kus teda ravitakse – ning selle eest tasuks tema kodumaa ravikindlustussüsteem. Kuigi see direktiiv kõigi riikide ühist heakskiitu veel ei saanud, kinnitas koju saabunud sotsiaalminister, et selle vastuvõtmine on tõenäoline. Küsimus on ainult ajas.
„Eestile oleks see piiride kadumine väga kasulik,” kinnitas Pevkur. „Selline võimalus suurendaks nii Eesti patsientide võimalusi kui ka parandaks meie arstide ja haiglate toimetulekut, sest nad saaksid siis ravida ka teiste riikide patsiente,” selgitas ta.
Uue direktiivi peamine kasu Eestile oleks just meditsiiniteenuste eksport ja seeläbi meditsiini lisaraha toomine. Ka patsientidele avaneks võimalus end mujal ravida lasta, ent kuna uus süsteem näeb ette, et Eesti haigekassa tasub mujal saadud ravi eest ikkagi vaid oma, Eesti hinnakirja alusel ja vahe tuleb endal kinni maksta, võib arvata, et paljudele meist käib see üle jõu.
Küll aga võib siia oodata patsientide tulekut teistest Euroopa riikidest, eriti riikidest, kus ka patsiendi voodipäeva eest makstav omaosalustasu on tunduvalt kõrgem kui Eestis. Koos välismaa patsientidega tuleks kaasa aga ka nende eest makstav raviraha ja see läheks Eesti arstidele ja raviasutustele. Kui praegu käivad Eesti arstid lisaraha ja kogemust hankimas Soomes või teistes naaberriikides, siis uus süsteem hoiaks nad kodus ning välispatsiendid tuleksid nende juurde.
Üks selline asutus, kes juba praegu välispatsiente vastu võtab ning kellele uus avatud süsteem oleks teretulnud, on Tallinnas Magdaleena haiglas tegutsev erafirma – taastava kirurgia kliinik, mis tegeleb veresoontekirurgia ja taastava plastikakirurgiaga. „Jah, me juba tõsiselt vaatame ringi, kohtume ja arutame võõrsil inimestega ja loome kontakte,” kinnitas kliiniku kirurg doktor Tiit Meren. Praegu võtab kliinik vastu küll vaid üksikuid välispatsiente kuus, kuid arsti sõnul on nad valmis neid teenindama märksa rohkem. „Seda eriti nüüd, kui haigekassa ei ole enam võimeline rahapuudusel meilt nii palju tellima,” lisas Meren.
Ka soomlased „remondis”
Põhjused, miks välismaalased peaksid Eestisse ravile tulema, on Mereni sõnul lihtsad: soodsamad hinnad ja lühemad ootejärjekorrad. „Meil on palju Soome kolleege, keda hästi tunneme. Kui neil on parasjagu pikk järjekord ees, tulevad meile need patsiendid, kellel on soov ennast kiiresti „ära remontida”. Samuti levib tänapäeval infot rahvusvahelistes interneti jututubades, näiteks, kui keegi on saanud sama hädaga kuskil maal head ravi. Niimoodi see võrkturundus toimibki,” selgitas Meren.
Haigekassa andmetel käis Eestis eelmisel aastal plaanilisel ravil 65 välismaalast ning tänavu poole aastaga 29. Peamiselt tullakse Soomest ja Lätist. Praegu on välismaalased enim käinud Eestis sanatoorsel ravil, aga tullakse ka näiteks kunstliku viljastamise ja silmahaiguste puhul.
Praegu on patsientide vaba liikumise direktiivi vastu kuus liikmesriiki, eriti sõjakalt Hispaania.
Haigekassa tihe sõel
Välismaal saab end ravida vaid eritingimustel
•• Ka praegu kehtiva korra järgi võib Eesti elanik end välismaal ravida lasta, seda aga vaid teatud tingimustel. Kui tal on endal küllaldaselt raha tervishoiuteenuste eest tasumiseks, võib ta välismaale arsti juurde minna loomulikult kas või kohe. Kui aga soovitakse, et haigekassa võtaks üle välisriigis ravi eest maksmise kohustuse, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
•• soovitud ravi ja sellele alternatiivseid tervishoiuteenuseid Eestis ei osutata;
•• soovitud ravi on isikule näidustatud;
•• ravil on tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
•• soovitud ravi eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.
•• Kõigi nende põhjalike tingimuste täitmist jälgib ja ravi eest tasumise otsuse teeb arstlik konsiilium.
