Valitsus andis SMS-laenu võtjaid kaitsvale eelnõule rohelise tule
Justiitsministeeriumi nõuniku Indrek Nikluse sõnul on SMS-laenu võlglastel ka praegu olemas rida võimalusi kaitsta oma õigusi ebamõistlike laenutingimuste puhul nii kohtus kui ka kohtuväliselt, kuid uue eelnõuga tahetakse õiguste kaitse muuta lihtsamaks ja mitmekülgsemaks, teatas ministeeriumi pressiteenistus.
“Näiteks saab eelnõu kohaselt erinevalt senisest kohus omal algatusel tunnistada tühiseks laenuvõtja kohustuse maksta ebaproportsionaalselt kõrget intressi, kui laenuandja teab või peab teadma, et laenu võetakse erakorralisest vajadusest tulenevalt, sõltuvussuhtest või muudel sarnastel põhjustel. Teatud juhtudel eeldatakse, et laenuandja nimetatud asjaolusid teab, ” ütles Niklus.
“Samuti hakataks SMS-laenudele kohaldama tarbijakrediidi sätteid, mis reguleerivad viivise määra suurust ja tarbijale antava info hulka,” lisas ta.
Laenuvõtja peab praegu maksma ka sellist lepingust tulevat intressi, mis on laenuandja kohustusega võrreldes ebamõistlikult tasakaalust väljas, ent kohtul ja laenuvõtjal pole mõjusaid vahendeid, mille abil õiglus jalule seada.
“Laenulepingu tühisuse tuvastamisel ei saa kohus lähtuda üksnes laenulepingu ja laenusumma erinevusest, vaid hinnang tuleb reeglina anda lepingule tervikuna. On ju selge, et kiirlaenude puhul on laenult makstav tasu suurem, kui näiteks pikaajalistelt ja erinevate tagatistega tagatud laenudelt,” selgitas Niklus.
Nikluse sõnul on olnud probleemiks ka laenuvõtja vähene teavitamine tema õigustest ja kohustustest.
Eelkõige napib laenuvõtjal infot laenu tagasimaksmisega seotud kulutuste kohta, sest kehtiv seadusepunkt võimaldab laenuandjatel seda teemat väga mitmeti tõlgendada. Seetõttu ei saa ka tarbija enda jaoks parimat otsust teha.
“Seadusemuudatuse tulemusel kaovad ära summalised ja ajalised piirid tarbijakrediidi sätete rakendamisel, mistõttu hakkab tarbijakrediidi lepingute kohta sätestatu kohalduma ka SMS-laenudele,” ütles Niklus.
“See omakorda kohustab laenuandjaid tarbijaid paremini ja õiglasemalt teavitama ning suurendab tublisti tarbijate kaitset väikelaenude ja krediitide kasutamisel,” lisas ta.
Nimetatud muudatus kaotab ka probleemse olukorra, kus võlgnevuse tekkimisel loeb laenuandja osalise makse korral esmajärjekorras tasutuks intressid, seejärel muud kulud ning alles siis laenu põhiosa.
Sel moel kasvavad laenusummalt arvestatud intressid edasi ning võlgnik ei jõua kunagi laenu põhisumma maksmiseni – selle tulemuseks võib olla aastaid kestev “laenuorjus”.
Muudatus tähendab seda, et kui laenuvõtja teeb osalise makse, siis vähendab ta sellega just põhisumma võlgnevust.
“See peaks omakorda motiveerima ka võlgnikku julgemalt oma võlaga tegelema ning näiteks maksegraafikut sõlmima,” tõdes Niklus.
Eelnõu väljatöötamise põhjuseks oli viimasel ajal teravalt ühiskonna õiglus- ja kindlustunnet riivanud õiguskorra mahajäämus kiirlaenuvõtmise valdkonnas.
