Täna hommikul Kloogal holokausti mälestusmärgi juures ja Kaitseväe kalmistul Tallinnas toimunud pärgade asetamise Teises maailmasõjas hukkunute mälestuseks lõpetas samasugune tseremoonia Eesti kaitselahingutest osa võtnud väeosade mälestusväljakul Maarjamäel.

Peaministri ja teiste valitsuse liikmete ning diplomaatilise korpuse esindajate osavõtul toimunud pärja asetamisega Maarjamäel meenutati kõiki Teise maailmasõja ajal okupatsioonivõimude poolt toimepandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Samuti mälestati neid, kes andsid oma elu Eesti iseseisvuse eest peetud kaitselahingutes.

Pärg pronkssõdurile

Kaitseväekalmistul toimunud mälestustseremooniast võtsid osa peaminister Andrus Ansip, rahvastikuminister Urve Palo ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Üritusel osales ligi paarikümmend Eestis resideerivat välisriigi suursaadikut ja diplomaatilist esindajat.

Veerand tundi kestnud tseremoonial kõnesid ei peetud.

Mäletsustseremooniale oli kogunenud sadakond inimest, kes mälestasid Teise maailmasõja ohvreid samuti vaikuses.

1887. aastal asutatud Kaitseväe kalmistule Tallinnas hakati matma Tsaari-Venemaa armee hukkunuid. Saksa okupatsiooni ajal 1918 maeti kalmistule Saksa sõdureid.

Vabadussõja ajal ja kuni Teise maailmasõjani maeti Kaitseväe kalmistule eestlastest sõdureid. Kaitseväe kalmistul puhkavad ka Vabadussõjas langenud Suurbritannia sõdurid.

Nõukogude okupatsiooni ajal hävitas toonane võim sadu haudu, mida on tänaseks taastama hakatud.

Kloogal mõisteti hukka inimsusevastased kuriteod

Vabariigi Valitsuse poolt Teise maailmasõja lõpu tähistamise üritused said täna hommikul alguse Kloogal pärja asetamisega holokausti mälestusmärgile, mõistes niiviisi hukka kõigi nende tegevuse, kes panid Eestis toime inimsusevastaseid kuritegusid ja massirepressioone.

Koos valitsuse liikmetega osalesid Kloogal toimunud mälestustseremoonial Tallinnas resideerivad suursaadikud, kelle nimel asetas pärja diplomaatilise korpuse vanem, Rootsi suursaadik Eestis, Dag Hartelius.

Kloogal viibinud Päevalehe reporteri sõnul asetasid esimesena pärjad peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja rahvastikuminister Urve Palo , teisena Tallinna abilinnapea Taavi Aas, kolmandana Rootsi suursaadik ning neljandana Juudi kogukonna pearabi ning viimastena asetasid pärjad Tšehhi, Türgi ja Hiina suursaadikud. Kohal oli ka Jaapani suursaadik, kuid tema lilli ei asetanud.

Pärjad asetati vaikuses.


8. mail tähistab Eesti koos Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega Teise maailmasõja lõppu. Sel päeval mälestab Eesti Vabariik kõiki Teises maailmasõjas langenuid ja tunnustab kõigi inimeste panust, kes aitasid murda fašismi ja natsismi Euroopas.

ÜRO poolt mälestamise ja leppimise päevadeks kuulutatud 8. ja 9. mail avaldatakse paljudes riikides austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele ning mälestatakse sõja ajal okupatsioonivõimude poolt toimepandud repressioonide ja kuritegude ohvreid.