Valitsus hoidus sekkumisest elektriärisse Venemaaga
“See on selles teemas täiesti uus aspekt ja me hakkame seda arutama,” ütles Narva Elektrijaamade peadirektor Rein Talumaa. Põlevkivi ostetaks selle järgi küll Venemaalt, kuid sellest toodetavat elektrit müüdaks kohapeal.
Majandusminister Edgar Savisaar soovis, et valitsus kinnitaks otsuse, mille järgi NEJ oleks kohustatud ostma Venemaalt ligi miljon tonni põlevkivi ehk jätkaks lepingut Leningradslanetsiga aasta lõpuni. Eilsel valitsuse istungil võttis valitsus ministeeriumi sellekohase informatsiooni teadmiseks, kuid otsust ei kinnitanud.
Kui Eesti Energia alla kuuluv NEJ on kohustatud Leningrad- slanetsiga lepingu sõlmima, siis on nad nõus seda tegema ainult vastastikku rahuldavatel tingimustel. “See tähendab, et lepingu tulemus ei toodaks majanduslikku kahju,” lisas Talumaa.
Kõik omaniku kaudu
Majandusminister Savisaar andis mõista, justkui ei oleks tehingu katkestamine vastanud reeglitele, sest lepingu katkestamisele oleks pidanud eelnema ministeeriumide läbirääkimised ja sellest oleks pidanud teisele osapoolele kuus kuud ette teatama. Talumaa aga kinnitas, et NEJ toimis Lenslanetsi ja Lenenergoga lepingu katkestamisel rangelt seaduslikult. Seetõttu ei näe Talumaa tulemas ka mingeid sanktsioone.
Samuti Eesti Energia alla kuuluval Eesti Põlevkivil jääks selle tehingu tulemusena kaevandamata ja müümata umbes miljon tonni põlevkivi. Kui aga sõlmitakse tehing, mis ei ole majanduslikult kõige otstarbekam ehk toob – majanduslikku kahju, siis on see vastuolus äriseadustikuga.
Küsimusele, kas majandusministri käsu peale sõlmitaks majanduslikult kahjulik tehing, vastas Talumaa, et kõik käib omaniku kaudu.
Savisaar ütles valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil, et NEJ pannakse Venemaalt põlevkivi ostma ja sellest toodetud elektrit müüma majanduslikke vahendeid kasutades.
Talumaa sõnul aitas Venemaa põlevkivi ümbertöötamine katta tootmisseadmete püsikulusid, vastasel juhul oleksid need seisnud ning nende hoolduskulud oleks tulnud katta kodumaistest vahenditest. “Senised tehingud Leningradslanetsi firmaga võimaldasidki Narva Elektrijaamadel katta vanade seadmete püsikulusid ning saada teenuse eest väikest kasumit,” ütles ta. “Perspektiivis on plaanis seadmed renoveerida.”
Vene saatkonna huvi
Majandusminister Edgar Savisaare Vene-tehingutest on huvitatud ka Vene saatkond. Võiks öelda, et isegi murelikult huvitatud, kui arvestada, et kolmapäeval oli saatkond tundnud huvi, kas Slantsõ põlevkivi punkt ikka jõuab valitsuse istungile. Ja pärast: kas ikka jõudis? Ning huvi oli tuntud enam kui korra.
Et oma silm on kuningas, ei pidanud saatkond paljuks ka oma inimest eilsele valitsuse pressikonverentsile saata. Et kuulda, kuidas majandusminister ülesandega toime tuli. Vene saatkonna diplomaat pidi aga koos teistega tõdema, et valitsus võttis asja teadmiseks, aga ei langetanud otsust. EPL
KAAREL TARAND: Diplomaatiline kannapööre
Eesti on Venemaaga suhtlemisel ligi 15 aastat hoidnud jäigalt kinni põhimõttest: iga teemat, iga küsimust käsitletakse eraldi, sidumata seda teiste teemadega. Venemaa diplomaadid on lähtunud risti vastupidisest – kõik on kõigega seotud. Alati. Ja seetõttu venis suhteliselt lihtsate majandusküsimuste lahendaminegi aastaid – Venemaa jaoks olid need alati seotud küll kiriku vara, küll “venelaste diskrimineerimisega”.
Nüüd tundub, et vähemasti majandusministeeriumis ollakse sellest Eesti diplomaatia kuldreeglist loobunud ja võetud omaks sidumistaktika.
Pole ju loogilist põhjendust sellele, et sama laua taga arutatakse korraga ja seotult põlevkivitarnete ning Narva jõe maanteesilla ehituse küsimusi. Muidugi kui seda silda just põlevkivist ehitada ei kavatseta.
Paradoksaalselt kahandab suuri tegusid teha armastav Edgar Savisaar teemasid sidudes just enda võimalusi üldse midagi korda saata.
Oma motiive segaseks keerutades ei saanud ta eile põlevkivi-plaanile isegi valitsuse toetust, vaid ainult info teadmiseksvõtu.
See tähendab, et edasi tegutsema peab ta üksi ja iseenda, mitte valitsuse nimel.
Energiatootjatele on see muidugi õlekõrs, millest kinni hakata, et mitte liiga kiiresti liiga halba tehingut ennistada.
Savisaar põlevkivist pressikonverentsil
STENOGRAMM
Vene pool on korduvalt meie poole pöördunud ja viidanud sellele, et me oleme seoses sellega raskesse seisu pannud Slantsõ linna /---/. On viidanud sellele, et me ei ole ise lepingust korrektselt kinni pidanud, jutt on just ministeeriumide vahelisest koostöölepingust.
Me oleme huvitatud, et kui Slantsõ põlevkivi tarnimine Eestisse tulevikuks jätkub, kui selle peale sõlmitakse uus leping, siis oleks see vastastikku kasulik mõlemale poolele.
Teine pool on seoses sellega teinud meile pakkumisi, on teinud ettepaneku Eestile osaleda põlevkivi töötleva ettevõtte rajamisel Venemaal Leningradi oblastis, mis võiks olla meile kasulik. Me oleme arutanud küsimust Narva uue silla ehitamisest kahepoolsete jõududega ja ilmselt üks olulisi küsimusi on ka Narva jõel asuva Vene hüdroelektrijaama nr 13 ühiskasutamine, sest seda punkti käsitletakse samas lepingus, millest jutt oli. Ja meie käest on küsitud, kas me vaatame neid asju valikuliselt./---/ Loomulikult oli /valitsuses – toim/ juttu nii majanduslikest kui ka poliitilistest kaalutlustest, see ongi kompleksne küsimus, miks me üldse panime selle valitsuses arutusele.
Ma ei ole üldse sellel arvamusel, et seda elektrit peaks müüma Venemaale. /---/ Jah, toome sisse põlevkivi, meie oma põlevkivi jääb selle võrra maa sisse ja see peaks sobima ka meie keskkonnakaitsjatele väga, aga mis puutub sellesse, kuidas me seda kavatseme teha, siis ikkagi majanduslikul viisil.
