Valitsus kiitis heaks lepitusmenetluse seadustava eelnõu

Valitsus kiitis heaks karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on seadustada võimalus kohtuväliseks lepitusmenetluseks kriminaalasjades.

Lepitamise käigus antakse kannatanule ja kuriteo toimepanijale võimalus erapooletu lepitaja vahendusel arutada kuriteoga seonduvat ning saavutada kokkulepe tekitatud kahjude osas. Seega on lepitamise olulisteks osadeks kannatanu osalus ja kokkuleppe sõlmimine kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks. Lepitamine võimaldab suuremas ulatuses arvestada ohvri huvidega ning paneb ka kurjategija enam oma teo üle järele mõtlema, teatas justiitsministeerium.

Õnnestunud lepitamise järel võib prokuratuur või kohus teise astme kuritegude puhul kriminaalmenetluse lõpetada. Lepitamise läbiviimiseks on vaja nii kannatanu, teo toimepanija kui ka prokuröri nõusolek. Lepitamise läbimine ei too automaatselt kaasa kriminaalmenetluse lõpetamist.

„Näiteks kui naabrid pärast peojärgset kaklust arusaamisele jõuavad, et üks neist on teist rünnates pannud toime kuriteo, siis tuleb kriminaalmenetlust alustada vaatamata asjaosaliste vastupidisele soovile. Lepitamise käigus saab aga suud puhtaks rääkida ja jätkata tavapärast elu naabritena ning kriminaalmenetluse võib sellisel juhul lõpetada ,“ selgitab justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Saale Laos.

Saale Laose sõnul ei tohiks siiski teha järeldust, et nüüd saab kannatanuga kokku leppides või ennast "vabaks ostes" karistusest pääseda. Leppimise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole võimalik raskete kuritegude puhul, samuti nende II astme kuritegude puhul, kus prokurör peab vajalikuks karistuse kohaldamist. Seega peab leppimine olema mõlema poole vaba tahe ja see leiab väljenduse kirjalikult sõlmitavas kahjude hüvitamise kokkuleppes. Kokkuleppe tahtliku rikkumise korral kriminaalmenetlus uuendatakse.

„Kuritegudena on karistatavad oma olemuselt väga erinevad teod. Kergemate rikkumiste puhul võib riik loobuda karistuse kohaldamisest ja lepitamise abil anda konflikti osapooltele endile võimalus asja lahendamiseks ehk sisse tuuakse juriidika asemel inimlikkuse aspekt. Mitte alati ei pea õigusrahu taastamiseks viima läbi kriminaalmenetlust ja kohaldama karistust,“ märkis Laos.

Lepitusmenetluse võimalus on olemas ka enamuses teistes Euroopa riikides. See on oluline eelkõige väiksemates kogukondades kuritegudest ning nende tagajärgedest ülesaamiseks.

Lepitamist hakkavad eelnõu kohaselt ohvriabiteenuse raames korraldama sotsiaalkindlustusameti juures töötavad piirkondlikud lepitajad.

Lepitusmenetluse ellurakendamine on Eestile kohustuslik seoses ohvri seisundit kriminaalmenetluses käsitleva Euroopa Liidu nõukogu raamotsusega.