Majandusministeerium esitas kellakeeramise määruse eelnõu valitsusele otsustamiseks lõppeval nädalal. See tähendaks üleminekut oma vööndi- ehk talveajale ning selle juurde jäämist aasta ringi, teatas majandusministeeriumi pressiesindaja.

See eelnõu tühistab valitsuse eelmise aasta 22. septembri määruse suveaja rakendamise kohta, mille järgi algab suveaeg iga aasta märtsi lõpus ja lõppeb oktoobri lõpus. Pressiesindaja märkis, et suveaja rakendamise suhtes on eriti tundlikud lapsed, kelle une-, söögi- ja mänguajad selle tõttu nihkuvad.

"Laste seas on selle tulemusena täheldatud õppimisvõime langust ja ärrituvuse kasvu. Teadaolevalt põhjustab suveaja rakendamine unehäireid ja stressi ka paljudel täiskasvanutel," ütles ministeeriumi pressiesindaja.

Eestis aastaid kellakeeramise vastu võidelnud professor Selma Teesalu andmeil on pidevale suveajale jääda soovivad inimesed selges vähemuses.

"Neid, kellele suveaeg rohkem sobib, on neli-viis protsenti," on Teesalu öelnud, viidates avaliku arvamuse uuringule ja oma kümne aasta pikkusele uurimistööle, kus ta küsitles tuhandeid inimesi.

Koalitsiooninõukogu leppis septembri alguses kokku, et tänavusügisene kellakeeramine jääb viimaseks.

Teesalu sõnul on aga astronoomide kinnitusel tegemist õige vööndiajaga, mis enamikule inimestest sobib kõige rohkem. "Kuid kõige tähtsam on, et see kellakeeramine kaks korda aastas ära lõppeks," sõnas ta.

Suveaja pooldajad peaksid Teesalu sõnul lihtsalt varem tõusma, kuid nende eelistuste tõttu ei peaks ülejäänute elurütm kannatama.

Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna koalitsioon lubas juba märtsis, et üleminek suveajale tühistatakse, kuid ajanappusel ei jõutud siis otsust ellu viia ja kellad tuli edasi keerata.

Baltic News Service