Identiteedivargust puudutava eelnõu kohaselt on kuriteona karistatav teise isiku identiteeti puudutavate andmete edastamine, andmetele juurdepääsu võimaldamine või kasutamine eesmärgiga luua teisest isikust teadvalt ebaõige ettekujutus, millega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või mille eesmärk oli varjata kuritegu.

Edaspidi on õigusrikkujat võimalik karistada sellise teo eest rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.

Identiteedivargust käsitlev eelnõu sisaldas veel ka teist muudatust, mille kohaselt laiendatakse lennuohutusvastase ründe kuriteokoosseisu.

Kehtiv seadus sätestab üksnes piiratud juhtumid, millal lennuohutusvastane rünne on karistatav kuriteona. Samas on praktikas kerkinud esile uusi juhtumeid, näiteks pilootide pimestamine laserkiirtega, mis ohustavad lennuohutust, kuid ei ole kehtiva õigusega kaetud. Seega laiendatakse eelnõuga kuriteokoosseisu nii, et see kataks ka muul viisil sooritatud lennuohutusvastased ründed.

Võrreldes kehtiva õigusega laiendatakse ka lennuohutusvastase ründe tagajärge, mille puhul on võimalik määrata kriminaalkaristus. Kehtiva õiguse kohaselt peab isik tegutsema õhusõiduki hävitamise või kahjustamise eesmärgil. Eelnõu järgi on kuriteokoosseis täidetud ka juhul, kui isik põhjustab lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi või lennuintsidendi toimumise ohu.

Mõlemad seadusemuudatused peab kinnitama nüüd veel riigikogu.