Tegevuskava keskendub olemasolevate eriolukordadeks valmistumise protsesside täiustamisele küberrünnakute valguses, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kava näeb ette küberkaitse strateegia koostamist, mis toob välja küberruumist tulenevad iseärasused ja seob need tänaste ulgeolekustrateegiatega.

Lisaks rõhutab tegevuskava riigi infosüsteemi infoturbe tähtsust. Kuigi kevadiste rünnakute eesmärgiks oli häirida süsteemide käideldavust ehk teenuste toimimist, võivad järgnevad rünnakud olla suunatud riigi infosüsteemi konfidentsiaalsuse ja andmete tervikluse vastu, mistõttu tuleb tegevuskava järgi pöörata olulist tähelepanu ka neile aspektidele.

„Tegu on vahejoonega, mis võtab kokku juhtunu ja loob suunad järgmise aasta tegevusteks,” nentis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Kolmandana keskendub tegevuskava õigusruumi küberkuritegevuse vastu võitlemiseks seaduslike aluste loomisele, eriti rahvusvahelisel tasandil. Üheks oodatavaks oluliseks eesmärgiks on, et riigid allkirjastaks ja ratifitseeriks küberkuritegevuse vastase konventsiooni.