Sel ajal kui inimesed ja ettevõtted teevad pingestuvates majandusoludes tarku otsuseid, seisab hurraaoptimistlik valitsus silmitsi enneolematu kärpimisvajadusega.
Rahandusminister Ivari Padar tutvustas eile valitsusele oma analüütikute kevadist majandusprognoosi, mille järgi tuleb riigil tuludest maha tõmmata pea 7,5 miljardi loodetud krooni. Kuna riigieelarve on tehtud pisikese ülejäägiga, siis kulutamisplaanidest on vaja kärpida 3,1 miljardit.
Valitsus eile veel konkreetseid kärpeid ei otsustanud ja arutab säästueelarvet esmaspäevasel koalitsiooni eestseisuse istungil. “Minu ettepanek on otsustada kärped kiiresti ning võtta igalt ministeeriumilt vahemikus 7–9% vähemaks,” teatas aga Padar.
Rahandusministril jäi eile üle vaid kiita tublisid inimesi ja ettevõtteid, kes on käitunud täpselt majandusoludele vastavalt. “Meil on ka selgeid ja positiivseid märke, nagu väliskaubandusdefitsiidi vähenemine, ja hoiuste kasv on suurenenud. On asju, mis on majanduse üldise tervenemise seisukohalt õiged impulsid,” rääkis Padar.
Hoiuste suurenemine tähendab, et inimesed on majanduse kesisemast seisukorrast aru saanud ja hakanud vähem kulutama. Jooksevkonto defitsiidi vähenemine tuleneb ekspordikasvust, mille taga on Eesti ettevõtjate hea kohanemisvõime ning suutlikkus oma tööd paremini organiseerida.
Ainukesena ei saa majanduse käitumisest aru saamises süüdistada valitsust, kes vaatamata mitmele eelmisel kevadel saadud soovitusele otsustas eelarve tulusid ja kulusid paisutada. Näiteks rahvusvaheline valuutafond soovitas eelmise aasta mais valitsusel plaanida selleks aastaks eelarveülejääk, mis jääks SKT-st 2–3% vahele.
See on täpselt eile väljakuulutatud alalaekumiste suurus.
Justiitsminister Rein Lang möönis eile, et võib-olla suutis IMF tol ajal paremini ette näha Ameerika Ühendriikide kinnisvaraturu käitumist. “Au neile selle eest. Eks me järgmine kord, kui nad meid külastavad ja meile mingeid ettepanekuid teevad, küsime rohkem tagamaid ka,” tunnistas ta valitsuse ääretult pealiskaudset käitumist nõuandjatega.
Kärped riigikogu teadmata?
Seevastu kiitis Padar enda võimet saavutada niigi suur, nüüdseks küll juba minema pühitud ülejääk. “Mis te arvate, et sellel hetkel, kui sügisel tehti eelarvet, ei olnud neid soove ja tahtmisi, kuidas see 3,6 miljardit lagedaks lüüa – küll, küll ja taevani,” tõdes ta.
Lisaks avaldas Padar eile valitsuses arutusel oleva võimaluse, millega jäetaks riigikogu eesseisvatest säästmisotsustest täielikult kõrvale. “On kaks varianti, kuidas kärpimisi teha. Seda võib teha valitsuses, otsustades mingid kulud edasi lükata, sest riigieelarvet ei kulutata lõpuni ühelgi aastal,” teatas ta.
Ühtlasi väljendas ta isiklikku veendumuest, et targem oleks vormistada kärped siiski riigikogus vastu võetava eelarveseadusega. “Ma ise pooldaksin riigikogu varianti,” lausus Padar.
Tulevik teadmata
Eile riigi kevadist majandusprognoosi kommenteerinud rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna pealik Andrus Säälik jäi ennustuse täideminekust rääkides äärmiselt tagasihoidlikuks. “Rahvusvaheline arvamus Baltimaade majanduste väljavaadetest tervikuna on tuntavalt muutunud,” hoiatas ta, tuues näiteks kroonihoiuste intresside suurenemise, mis näitab majanduse tervise vastu tuntava usalduse kahanemist. Lisaks rõhutas Säälik, et prognoos ei arvesta näiteks võimalikku üleilmset finantskriisi.
Samal ajal on rahandusministeeriumist eile väljastatud dokument paljuski rajatud väliskeskkonna stabiilsuse säilimisele. Näiteks eeldatakse seal, et vaatamata väiksele tööpuuduse kasvule jääb töötavate inimeste hulk samaks. Kuid riigi maksutulud sõltuvad suuresti sellest, kas inimestel jätkub sissetulekuid, millest elada ja elamiseks vajalikke asju tarbida. Eriti sõltub sellest juba praegu murelapseks kujunenud käibemaksu laekumine.
Prognoosis uuendatud andmete kohaselt ennustab rahandusministeerium nüüd, et tänavu laekub riigi kaukasse umbes sama palju käibemaksu kui eelmisel aastal. Paraku näitavad esimese kvartali maksulaekumise andmed, et tegelikult kogub riik vähem käibemaksu kui eelmisel aastal. Säälik leidis eile, et selle pärast ei maksa muret tunda, sest ootused käibemaksu laekumise paranemisele vastavad ülejäänud prognoosi struktuurile.
