Valitsuse ülesandeideed KOV-dele: korrakaitseõigusi juurde, riigigümnaasiumid valdadele
Uue aasta algusega lõppes ka haldusreformi üks olulisemaid etappe: valdade vabatahtlik ühinemine. Senimaani pole aga uutel ja varasemast palju suurematel linnadel-valdadel suurt aimu, millised hakkavad olema riigilt neile antavad ülesanded ja kui palju tuleb nendega raha kaasa.
Tegelikult valitsus juba arutab neid teemasid, aga avalikkuse eest on ideid seni peidus hoitud. Nüüd on Eesti Päevalehe käsutuses aga esimene mõttepaber, kus on kirjas valitsuse välja valitud 24 ülesannet, mille puhul valitsus kaalub, kas anda need üle omavalitsustele. Eriti torkavad silma kaks valdkonda: siseturvalisus ja haridus.
Uued õigused
Valitsus arutab, kas laiendada omavalitsuste süütegude tõkestamise pädevust, järelevalvepädevust ja korrakaitseseaduse alusel ka sunniõigust. Peale selle on mõte laiendada KOV-de väärtegude menetlemise pädevust.
Siseminister Andres Anvelti sõnul on korrakaitse oluline põhimõte, et ametkonnad, kes on toimuvale kõige lähemal ja kelle reageerimise võimekus on kiireim, peavad saama sündmustele reageerida. Muudatusega ei anta kohalikele omavalitsustele ülesandeid juurde, vaid laiendatakse nende korrakaitselisi õigusi juba olemasolevate kohustuste raames.
„Näiteks on omavalitsustel praegu õigus inimesi küsitleda või dokumente nõuda, samas jääb puudu meetmetest raskemate juhtumite puhul, kus inimesed ametnike korraldustele ei allu ja võivad ohustada nii ühiskonda kui ka teiste inimeste turvatunnet,” ütles siseminister. „Plaan ei vähenda politseinike arvu ega politsei rolli turvalisuse tagamisel.” Ta kinnitas, et politseilt ei võeta kohustusi ära, vaid antakse ka teistele reageerijatele vajalike meetmete rakendamise õigus.
Koolid valdadele tagasi
Hariduse valdkonnas arutab Jüri Ratase valitsus, kas anda omavalitsustele üle kutsekoolid või isegi riigigümnaasiumid. Seejuures rõhutab mõlemi puhul ka rahandusministeerium, et kummagi kooliastme KOV-dele andmist saab teha siis, kui suudetakse tagada õpetajate palgaraha keskmisel tasemel.
Reformierakonna fraktsiooni kuuluv riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Laine Randjärv tõdes, et on sellest ideest samuti kuluaarides kuulnud, ent kultuurikomisjonis pole teemat sellisel moel ametlikult arutatud.
„Eelmise valitsuskoalitsiooni ajal oli täpselt vastupidine seisukoht. Kunagise haridus- ja teadusministri (Jaak Aaviksoo, endine IRL-i liige – U. J.) eestvedamisel kavandatud riigigümnaasiumite võrgustik pidi olema põhimõtte aluseks, et keskharidus – nii gümnaasiumites kui ka kutsehariduskeskustes – jääb riigi korraldada.”
Sellel teemal toimus hiljuti riigikogus ka olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, kus Randjärve sõnul resümeeriti, et kutseõppe ja gümnaasiumiõppe riiklik rahastamine ja koordineerimine on tulemuslikum. „KOV-del võib olla ka kallis üleval pidada riigi ehitatud koolimaju. Toona oli kohalikel omavalitsustel ju ka lootus, et vastutus nii koolivõrgu korrastamise kui ka majandamise eest läheb riigile,” ütles ta.
Riigihalduse ministri Mihhail Korbi sõnul ei saa kindlasti väita, nagu ei tahetaks KOV-dele antavate ülesannete ideid avalikult arutada. „Kuid asjadel on siiski oma järjekord. Esmalt räägitakse mõtted partneritega läbi ning kui on tekkinud konkreetsed ettepanekud ja mõtted, siis peetakse ka avalikke konsultatsioone, kaasates kõiki osapooli,” ütles ta.
Korb ütles, et tema arvates tuleks omavalitsustele anda need praegu riigi täidetavad ülesanded, mis oma olemuselt on omavalitsuslikud.
„Kõikide lisanduvate ülesannetega käib kaasas ka raha. Nagu öeldud, siis enamasti on tegu ülesannetega, mida praegu täidab riik, ning seetõttu on nendega kaasnevad summad juba praegu riigieelarvesse sisse kirjutatud,” kinnitas riigihalduse minister. „Mis puudutab ministeeriumi töödokumenti ja seal märgitud summasid, siis konkreetne summa on juures ülesannetel, mille kohta on rahandusministeeriumil endal teave olemas. Täpse maksumuse summa puudub nende ülesannete juures, mille kulu kohta peab hinnangu andma valdkonna ministeerium.”
