Valitsust ei huvita õlifond ja raha otsitakse riigieelarvest
Juba kolmandat aastat sünnivaludes vaevleva õlifondi loomist vedava Rahvaliidu fondi käivitamiseks esitatud uued seaduse muudatusettepanekud lükkas valitsus eelmisel neljapäeval sama kõhklematult tagasi nagu kõigil varasematel kordadel.
Uue seaduseelnõu kohaselt oleks maksustatud lisaks meritsi Eestisse ja siit välja veetavatele naftatonnidele ka muud kemikaalid ning seda ka maismaaveoste puhul.
Seejuures oleks iga maismaad pidi kemikaale transportiv ettevõte pidanud maksma laadungi täistonni pealt krooni ning meritsi vedamise korral kaks krooni.
Arvestuste kohaselt laekunuks selle kaudu õlifondi aastas 70–90 miljonit krooni, mille eest oleks võimalik katta reostustõrjega tegelevate piirivalve- ja päästeameti õli koristamisega seotud kulusid ning soetada ka uut tehnikat ja varustust.
Ainsa valitsusasutusena kiitis uue fondi loomise eelnõu heaks siseministeerium. “Ilmselt nad mõistavad, et õlifondi loomine on selge võti, lahendamaks probleeme, mis on neid juba “kollitanud” ja mis veel ees seisavad,” kommenteeris endine keskkonnaminister Villu Reiljan.
Tähelepanu väärib asjaolu, et kui keskkonnaministeeriumi (KKM) veekeskkonna büroos sai dokument kooskõlastuse, siis reformierakondlasest keskkonnaministri Jaanus Tamkivi lauale jõudes jäi see heaks kiitmata. Ametlikult põhjendati tagasilükkamist sellega, et eelnõus oli puudusi terminoloogias ning maksude kogumise ja jaotumise põhimõtetes.
“Kahjuks käitus minister ustava parteisõdurina, sest õlimeeste huvide eest seisva Reformierakonna takistamisel ja eestvedamisel on õlifondi loomist juba kolm aastat edasi lükatud,” sõnas Reiljan, kelle hinnangul tuleks saastaja-maksab põhimõtet jõulisemalt rakendada.
Tamkivi kostis, et Rahvaliidu pakutud õlifondi funktsioon on algusest peale olnud vaid reostustõrje tehnika soetamiseks raha kogumine.
“Õlifondi, kus on eraldi rahakorjamise mehhanism, pole vaja,” sõnas Tamkivi, märkides, et näiteks tuletõrjujatele ei pea ju keegi eraldi makse maksma. “Valitsus on praegu seda meelt, et reostustõrje suutlikkuse tõstmisesse tehtavad investeeringud peaksid olema kaetud riigieelarve summadest.”
Investeerida tuleb 800 miljonit
Tamkivi osutas, et reostustõrje suutlikkuse normi piirini tõstmiseks on riigil vaja järgmisel neljal aastal investeerida kokku 800 miljonit krooni.
Esimesel pressikonverentsil pärast Loode-Eesti rannikureostuse avastamist lubas peaminister Andrus Ansip selge sõnaga õlifondi loomist valitsuskabinetis arutada ning ka mingi otsuse langetada. Poolteist aastat hiljem on valitsus fondi loomisest sootuks loobunud.
Juhul kui homme peaks meri jälle kuskil kilomeetrite ulatuses rannikule õli uhtuma ja tuhandeid linde tapma, oleks riik koristustöödega taas jännis. Seejuures ei maksaks töid kinni mitte naftatransiidilt kasu lõikavad ärimehed, vaid endiselt kõik maksumaksjad.
Reostustõrje siiani puudulik
•• Kui Eesti on Helsingi konventsiooniga liitudes võtnud endale kohustuse saada ööpäeva jooksul iseseisvalt hakkama 4,5 ruutkilomeetri suuruse õlilaigu poomidega ümberpiiramisega ja koristamisega, siis praegu on piirivalvele jõukohane 12 tunniga likvideerida vaid 0,6 ruutkilomeetri suurune reostuslaik.
•• Siseministeeriumi piirivalve poliitika büroo juhataja Sven Anderson sõnul sai piirivalve möödunud aastal merereostuse avastamise ja likvideerimise investeeringuteks 94,4 miljonit krooni. Päästeamet sai Loode-Eesti rannikureostuse koristamisega seotud kulude katteks ning õlitõrjesuutlikkuse tõstmiseks ligemale kaheksa miljonit krooni.
“Kõige valusam puudus on praegu laevadest, mis suudaksid poomid kiirest merele transportida ja töövalmis paigutada,” nentis Anderson. “Samuti ei ole tööpaate, et madalas vees reostuse ümberpiiramiseks poome paigutada.”
•• Andersoni sõnul on aastatel 2008–2011 kavas osta piirivalvele kaks uut mitmefunktsioonilist õlitõrjelaeva, mille 440-miljonilisest kogumaksumusest tuleks riigil välja käia veidi enam kui veerand miljardit krooni. “Uute laevade abil suudaksime 12 tunniga koristada õli 1,8 ruutkilomeetril,” ütles ta. Samal ajal jääks ka pärast kahe uue õlitõrjelaeva muretsemist piirivalve reostustõrjesuutlikkus HELCOM-i soovituste täitmisel hätta.
•• Kui päästeametil on vaja välisfondide toetusel uute õlireostusvahendite soetamiseks veel 160 miljonit krooni, siis piirivalve vajab on uute laevade ostmiseks ja olemasolevate ümberehitamiseks ning reostustõrjetehnika hoidmise baasi ehitamiseks pea 640 miljonit krooni.
