Väljakaevamised Skoone bastionil paljastasid 18. sajandist pärit müürid


Väljakaevamised Skoone bastionil paljastasid 18. sajandist pärit müürid
Skoone bastioni ideekavandi autoritel Ralf Lõokesel (vasakul) ja Karli Luigel on kahju, et ehitus on aastate jooksul toppama jäänud.Arno Mikkor

Sügiseks peab selguma, mida teha maa-aluse parklaga ja milline on ala lõplik planeering.

Kuigi Skoone bastioni ümberehituseks korraldatud kavandikonkurss leidis võitja juba viis aastat tagasi, pole linn siiani kindel, mida alaga peale hakata. Poolteist aastat tagasi peatas linn detailplaneeringu koostamise, et teha täiendavaid arheoloogilisi uuringuid. Eesmärgiks oli selgitada, kas Skoone bastioni ees endise staadioni alal on säilinud 17.–19. sajandil ehitatud muldkindlustuste müüre või keskaegse eeslinna kultuurikihti. Uuringud jõudsid lõpule möödunud nädalal. Kaevamisi juhtinud OÜ Agu EMS arheoloogi Ragnar Nurga sõnul on bastioni juures säilinud 1790. aastatest pärinevad vallikraavi toetavad müürid, mis kulgevad üle staadioni paralleelselt maapealse bastioni müüriga. Müürid olid algul nelja meetri kõrgused, staadioni all on säilinud kahe meetri kõrgune osa.

Gertrudi kabel jäi leidmata

Nurga sõnul oli leid pigem ootuspärane kui üllatav. „Ajalooliste plaanide põhjal oli teada, et ta enam-vähem seal kohas asub,” ütles ta. Märke keskaegsest eeslinnast leidus vähesel määral staadioni Põhja puiestee servas. Arheoloogi sõnul oleks väljakaevamistel olnud erakordseks leiuks senitundmatu kaitseehitis bastioni küljel. Ümmarguse põhiplaaniga ehitis, mida on nimetatud ka Gertrudi kabeliks, on märgitud paarile 17. sajandi kindlustuste plaanile. Olulisi märke sellest aga ei ilmnenud ja Nurga ütlust mööda on tõenäoline, et ehitis lammutati muldkindlustuste rajamisel millalgi 18.–19. sajandi jooksul. Müüride asupaiga kindlaks-tegemine lööb aga esialgsed plaanid segamini. „Eksponeerimine on võimalus, näiteks maa-aluse ruumi sees või maa peal – kui otsustatakse vallikraav lahti kaevata,” pakkus Nurk.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ütles, et eelkõige on küsimärgi all maa-aluse parkla rajamine. Esialgse plaani järgi pidanuks 200-kohaline parkla ulatuma staadionist Suurtüki tänavani. Probleemiks osutus Duboviki sõnul aga see, et osa hõlmatavast alast kuulub linnale, osa riigile ja osa on erakätes ning nende väljaostmine osutuks keeruliseks. Linna maal jätkuks ruumi vaid umbes 50 sõidukile ja müürid tuleks eksponeerida samal moel nagu Vabaduse väljakul. Duboviki sõnul tuleb bastioni saatus uuesti arutusele sügisel. Siis peaks selguma ka see, kas tööde aluseks jääb konkursi võidutöö või otsitakse uus lahendus.

Park ja spordiväljakud

•• Skoone bastioni ideekavandi võidutööks kuulutati 2005. aastal arhitektide Ralf Lõokese, Karli Luige ja Maarja Kase kavand „Glassii”. Plaani järgi oleks bastioni peale rajatud korralik pargiala, bastioni ümber aga spordiväljakud. Kunagisele püssirohulaole leiti aga uus rakendus: seda saaks kasutada hoopiski teatrietenduste tarbeks. „See mõte tuli hiljem, alguses oli sellel abstraktne avalik funktsioon,” tähendas Luik. Boris Duboviki sõnul on sellise võimaluse vastu huvi tundnud näiteks teater NO99.

•• Luige kinnitusel ei ole uuringute järel kavandis muudatusi teha tarvis. Luik ja Ralf Lõoke märkisid ka, et linn võinuks 2006. aastal bastionil heakorratöid alustades ka neilt nõu küsida. Arhitektide sõnul võinuks kavandit juba siis hakata jupp jupi haaval ellu viima – milleks muidu suurt ideekonkurssi korraldada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare