Väljasuremisohus ebapärlikarpe asutakse tehistingimustes paljundama


Karpide väljasure­misest päästmine on meie looduskaitsjatele järjekordne proovikivi.

Kuna Eestis veel vaid ühes Lahemaa jões elutsevate ebapärlikarpide hulk on viimastel aastatel hirmuäratava hooga vähenenud, kavatsevad looduskaitsjad lähi­ajal üksikasjalikult paika panna kõikvõimalikud tegevused, mis aitaksid need haruldased selgrootud surmasuust päästa.

Tänavu ebapärlikarpide viimases kantsis seiret teinud hüdrobioloog Nikolai Laanetu nentis uuringuid kokku võttes, et kui näiteks 1993. aastal küündis vaatluskohtades karpide arvukus pea 2500 isendini, siis tänavu luges ta kokku ainult 787 karpi. Kuna karpide hulk on vähenenud pea kolm korda, on Laanetu sõnul praegu viimane aeg nende heaks midagi kiiresti ette võtta. Meie kõigi kaitsealuste liikide hea käekäigu eest seisva keskkonna­ameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi tunnistas, et ebapärlikarpide hingusele minekust päästmine on looduskaitsjatele samasugune proovikivi nagu näiteks juttselg-kärnkonnade ehk kõrede ja euroopa naaritsate uuele elule aitamine. „Järgmisel aastal on plaanis kinnitada ebapärlikarpide kaitse tegevuskava, millega määrame ära kõik hädavajalikud tegevused ja nende eeldatava maksumuse,” viitas Talvi, et kolm-neli aastat kinnitamist oodanud tegevuskava peaks lõpuks ühes viimaste kooskõlastustega ametliku jõu saama.

Koprad sihikule

„Ühe võimaliku tegevusena on tõsiselt arutuse all olnud ka ebapärlikarpide tehistingimustes paljundamise alustamine, et neid siis pärast loodusesse tagasi asustada,” osutas Talvi, kuidas oleks võimalik ebapärlikarpide asurkonda spetsiaalses paljunduskeskuses n-ö kunstlikult toodetud järelkasvuga turgutada. „Seda tehakse praegu edukalt näiteks Suurbritannias, Tšehhis ning Saksamaal – ehk siis tehnoloogia, kuidas paljundada, on olemas.”

Ühtlasi nimetas Talvi olulise tegevusena, mis oleks vaja ebapärlikarpide heaks ette võtta, karpide kodujõel kanda kinnitanud kobraste väljaküttimist, sest neid peetakse karpide suure suremuse peasüüdlasteks. Viimaste andmete kohaselt on ebapärlikarpide elupaika kolinud ühtekokku viis koprapesakonda, kes teevad karpide elu kibedaks agaralt tamme meisterdades. Tammid mõjuvad ebapärlikarpidele hukatuslikult, sest nendest ülesvoolu asuvad karpide kolooniad mattuvad setete alla.

Talvi märkis, et kobraste küttimise kõrval tuleb ebapärlikarpide soo jätkumise huvides tagada ka nende vastsete peremeeskaladeks olevate jõeforellide vaba liikumine. Nimelt ei saa karbid sigida forellideta, kelle lõpustesse vastsed kuni pooleks aastaks kinnituvad.

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare