Evelyn Sepp osutas täna riigikogus probleemile, et karistusseadustikus peaks koduvägivalla jaoks olema eraldi paragrahv, kuna muidu jäävad koduseinte vahel naisi peksvad ja piinavad mehed ilma õiglase karistuseta. Probleemitõstatuse aluseks oli selle nädala esmaspäeval Eesti Päevalehes ilmunud Kadri Ibruse analüüs "Kas naisi tapetakse kogemata?", millest selgus, et abikaasa või elukaaslase peksu või muu vägivallaga tapnud mehi ootab olematu karistus.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Evelyn Sepp, küsimus justiitsminister Rein Langile!

Evelyn Sepp
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Käesoleva nädala 15. juuni Eesti Päevalehes oli üks väga hea ja põhjalik kohtulahendite analüüs, mis puudutab koduvägivalla juhtumeid. Ma eeldan, et te olete seda ka ise lugenud, ja siit minu küsimused. Esimene küsimus: kuna esimese ja teise astme kohtud alluvad Justiitsministeeriumile, kas siis ka Justiitsministeerium on teinud selle sisuga kohtulahendite põhjalikumat analüüsi ja analüüsinud ka just nimelt rakendatavat karistuspraktikat selles valdkonnas?

Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu! Ma tõesti loodan, et te ei ole niimoodi aru saanud, et Justiitsministeerium annab esimese ja teise astme kohtutele korraldusi, milliseid kohtulahendeid konkreetsetes asjades teha. See nii Eesti õiguskorras ei ole. Mis puudutab seda Eesti Päevalehes ilmunud nn analüüsi, siis jah, ma olen sellega põgusalt tuttav. Päris analüüsiks on seda väga raske nimetada. Mis puudutab koduvägivalda, kehalist väärkohtlemist, nii nagu ta on karistusseadustikus täna fikseeritud, siis selles osas kindlasti Justiitsministeerium jälgib protsesse. Justiitsministeeriumi analüüsid on kättesaadavad aadressil www.just.ee. Alles hiljuti me riputasime sinna üles ka 2008. aasta kriminaalstatistika alusel tehtud kuritegevuse aastaülevaate. Soovitan selle materjaliga kindlasti tutvuda. Aga ei ole kindlasti plaanis seadusi muuta selliselt, et anda täitevvõimule voli kohtunikele korralduste andmiseks, kuidas ühes või teises kuriteoliigis peaks otsuseid tegema. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Evelyn Sepp, esimene täpsustav küsimus.

Evelyn Sepp
Aitäh! Austatud minister! Ega ma pole kunagi arvanud, et minister Rein Lang on naljamees, ja küllap ka mina nii-öelda võimude lahususest üht-teist olen kuulnud. Märkus on kindlasti asjakohane. Aga kuna selles analüüsis, mida mina pean siiski üsna korralikuks, tuuakse välja väga konkreetsed näited, mille suhtes nii-öelda terve mõistusega inimene täiesti põhjendatult küsib, kuidas on see võimalik, kuidas kohtupraktika saab selliste järeldusteni jõuda. Siit minu küsimus, et mis on takistanud Justiitsministeeriumi täiendada seadust või teha ettepanekut karistusseaduse täiendamiseks, milles oleks ütleme koduvägivalda puudutav eraldi paragrahv. Sest tema koosseisulised tunnused ei vasta päriselt ei tavalisele tapmisele, piinamisele ega muule sarnasele tegevusele, mis on sanktsioneeritud.

Justiitsminister Rein Lang
Ma nüüd hakkan teie jutust aru saama, kuhupoole te tüürite. Ei, Justiitsministeeriumil ei ole kindlasti kavatsust eraldi kuriteokoosseisu nimega "koduvägivald" või "perevägivald" sisse viia. Niisugust asja ma ei pea mõistlikuks. Nüüd, mismoodi kohtud rakendavad Eesti karistusseadustikku? See on kindlasti analüüsi objekt. Justiitsministeerium tegeleb sellega sedavõrd, kuivõrd on meil selleks ressurssi. Järjest rohkem tegeleb sellega ka Riigikohus ja ma arvan, et see ressurss ja see võimekus kohtulahendeid – nii esimese, teise kui ka kõrgema astme kohtu lahendeid – analüüsida peaks olema just nimelt Riigikohtus. Selle asja eesmärgiks peaks olema kohtupraktika ühtlustamine Eestis. Seda ei ole võimalik ühtlustada administratiivsete meetmetega, vaid just nimelt analüüside kaudu, kohtunike koolitamise kaudu. Siis tõenäoliselt leiavad ka lahenduse need erinevad tõlgendused, mis täna Eesti kohtunike poolt on tõsiasi. Seda ka kehalise väärkohtlemise juhtumites. See on nii. Aga konkreetseid kohtulahendeid ei ole meil ilmselt siin tark hakata lahkama. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine täpsustav küsimus.

Evelyn Sepp
Aitäh! Ma usun, et minister on minuga nõus, et n-ö pikaajaline kehaline väärkohtlemine, mille tagajärjel saabub surm, seda ei saa pidada tööõnnetuseks, nagu kohtud seda seni on sisuliselt pidanud. Ja siit veel mu küsimus: ka nimetatud perevägivalla ohvrite varjupaigad teadaolevalt on tegelikult teisest poolaastast sisuliselt riigi poolt rahastamata. Igasugune niisugune toetav tegevus võib katkeda juba sügisel. Kas teil on selle kohta mingeid täiendavaid andmeid või plaane, kuidas omalt poolt kaasa aidata, et need rahaliselt siiski kaetud saaksid?

Justiitsminister Rein Lang
Punkt 1. Eesti karistusseadustikus on olemas ka sellised kuriteokoosseisud nagu piinamine ja orjastamine. Miks antud juhul, antud konkreetses kaasuses neid ei kasutatud, on minule teadmata. Need on prokuröri otsused ja kohtul on teatavasti ka võimalus kuriteo kvalifitseerimist mõjutada. Ma veel üks kord kutsun üles Riigikogu saalis mitte lahkama üksikuid konkreetseid kohtuasju. Mis puudutab Riigikohtu eelarvet, siis siin ei ole Justiitsministeeriumil mitte mingisugust sõnaõigust. Riigikohtu eelarve on Justiitsministeeriumi eelarvest lahutatud. Mismoodi Riigikohtu eelarve kujuneb, see on Riigikohtu esimehe ja Rahandusministeeriumi omavahelise läbirääkimise tulemus ja lõppastmes annab sellele hinnangu Riigikogu. Nii et minu käest ei ole kindlasti mõtet küsida ka seda, kuidas Riigikohus ühte või teist krooni, mis tema eelarves on, kasutab.

Esimees Ene Ergma
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.