Laeva Sakala ebaseaduslik remont

Sakala dokkimiseks ja remontimiseks tehti 2010 kaks järjestikust hanget, milleks kasutati väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusviisi. Hankija ehk merevägi põhjendas selle viisi valimist seadusepügalaga, mis lubab seda teha, kui lepingu sõlmimist on vaja hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu.

Siseauditi tähelepanek: „Sakala remont on ette nähtud mereväe aastaplaanis. Aastaplaanis sisalduvat remonti ei saa nimetada ettenägematuks sündmuseks. Tegemist on riigihangete seaduse rikkumisega, mille õiguslikud järelmid on toodud samas seaduses.” (Trahv juriidilisele isikule kuni 3200 eurot – R. P.)


NÄIDE 2 ›

Hangete süstemaatiline osadeks jaotamine

Tehti kaks hanget, mis puudutasid Suurbritanniast ostetud uusi miinijahtijaid. Üks hange hõlmas laevadele kolme uue diiselgeneraatori ostmist ning teine vanade generaatorite demontaaži ja uute installeerimist. Mõlemal hankel oli üks ja sama pakkuja, kes ka hanke võitis.

Siseauditi tähelepanek: „Kuna generaatorite soetus ja paigaldus on ühe ja sama protsessi erinevad etapid, tulnuks need teostada ühe hankena. Kasutatud on hanke osadeks jagamist kui võimalust läbi viia lihthange.

Selline tegevus on riigihangete seadusega keelatud.”

Peale selle on siseaudiitorid tuvastanud, et 2009. aastal jaotati täpselt sama skeemiga osadeks laevade Tasuja ja Admiral Cowan remontimise hange.

NÄIDE 3 ›

Kuidas sportimise arve eriti suur sai

Kaitsevägi korraldas hanke sporditeenuse tellimiseks. Enne aga ei kalkuleeritud võimalikku hinda ja arvati, et see jääb alla 40 000 euro, mistõttu tehti lihtsustatud hange. Lõpuks aga kujunes sporditeenuse ostmise mahuks 359 183 eurot, mis ületab kaugelt määra, millest alates tuleb kindlasti riigihange korraldada.

Siseauditi tähelepanek: „Eeldatava maksumuse fikseerimata jätmine võib viia ebaõige hankemenetluse valimiseni ja see risk on realiseerunud.”

NÄIDE 4 ›

Makstud on, aga lepinguid polnud

Merevägi ostis AS-ilt Eesti AGA segugaase. 2009. aastal maksti selle eest 374 000 krooni. Leping sõlmiti firmaga hanke tulemusel oktoobris 2010. Enne seda jõuti ettevõttelt 2010. aasta jooksul gaasisegusid osta 208 000 krooni eest. Seega on gaasi ostetud ilma lepinguta.

Peale selle on mereväe raamatupidamises 2010. aastal esitatud hankearuandeid, mille kohta lepinguid pole sõlmitud. Teenuste ostmise aluseks on olnud vaid arved. Näiteks: laevade varuosade ostmine, OÜ Dianekta, 168 534 krooni; laevade masinafiltrite ostmine, OU Tallchart, 202 826 krooni; merepäästevahendite kontroll, Mereabi AS, 290 194 krooni; laevade jooksev remont, OÜ Dianekta, 340 707 krooni

… ja veel seitse lepinguta arvet, kus tasutud summad ulatuvad kuni 590 990 kroonini. Veel tuvastati, et mitmelt neist firmadest on ostetud samasuguseid teenuseid või kaupa ka 2009. aastal.

Siseauditi tähelepanek: „Üle 10 000 euro ehk 156 466 krooniste hangete puhul nõuab seadus kirjalikku lepingut. Lepingute sõlmimata jätmisel ei ole kindlust, et oluliste rahaliste vahendite kasutamisel oleksid hankija (loe: riigi – R. P.) õigused parimal moel kaitstud.”

NÄIDE 5 ›

Arvuteid ostame nii, nagu tahame

2010. aastal kulutati kaitseväes infotehnoloogilisele riistvarale ja tarvikutele 14,5 miljonit krooni. Sellest 1,5 miljonit tuli kaitseministeeriumi korraldatud hangete kaudu. Ülejäänud osas on kaitseväes tehtud vaid üks IT-hange, summas 2,9 miljonit krooni – edukas pakkuja oli AS MarkIT. See tähendab, et ülejäänud umbes kümme miljonit kulutati ilma hangeteta, muude ühekordsete soetuste raames.  Kui siseaudiitorid hakkasid üksikuid arveid kokku lööma, avastati, et AS-ile MarkIT on tegelikult koos ühe hankega samasisuliste arvetega aasta peale kokku makstud 8,3 miljonit krooni. Ehk 57% IT-kulusid on läinud ühele pakkujale, kuigi kõikehõlmavaid hankeid selle taga pole.

Siseauditi tähelepanek: „Hanked on jaotatud osadeks ja korraldatud pole hanget, mis lähtuks eeldatavast maksumusest. Tegevus viitab planeerimatusele ja viib sellisel kujul riigihangete seaduse nõuete rikkumisele.”

NÄIDE 6 ›

Orkestrile passib ainult ühe tootja pill

Siseaudiitorid avastasid, et kaitsevägi kirjutab hangetesse külmavereliselt sisse kindlaid kaubamärke või lausa soovitavat tootjat nimepidi. Ühes arvutite hankes nõuti mullu, et kompuutritesse peab olema installeeritud Windowsi operatsioonisüsteem. Muusikainstrumentide hankes viidati konkreetse tootja toodetele. Kindla kaubamärgi pakkumist nõuti akude ja patareide ostmise hankes.

Siseauditi hinnang: „Tegemist on konkreetse seadusesätte rikkumisega, mille õiguslikud tagajärjed on toodud riigihangete seaduses.” 1

Allikas: kaitseministeeriumi siseaudit