Valka lätlased õpivad eesti keelt

Rühm Valka lätlasi käib kaks korda nädalas eesti keele kursustel, nähes vaeva täpitähtede hääldamise ja ebareeglipäraste verbidega.

Õpetaja Silvija Kindma ütles, et keelekursuslaste seas on tollitöötaja, kunstikooli õpetaja, koduloomuuseumi spetsialist, apteeker jpt.

Tollivahetuse ülem Imants Mikelsons töötab piiril koos eestlastega. Selle asemel et nendega koos eesti keelt rääkida ja nii keelt juurde õppida, räägib ta hoopis vene keeles. "Nad naeravad, kui eesti keeles räägin," ütles Mikelsons. "Naabrite keelt tuleb osata," põhjendas ta Maalehele.

"Mulle lihtsalt meeldib," põhjendab kunstikooli õpetaja Kristine Ganina. Mulle on eesti keelt vaja tööl, räägib koduloomuuseumi spetsialist Ligita Drubina. "Mul oli isa eestlane," selgitab apteeker Anita Bundze.

"Mulle on kõige raskem öelda sõna "öö", kuidagi ei tule õige kõla välja," ütles Daina Dzilna. Õpetaja arvates on lätlasele kõige raskemad muutuva tüvega eesti tegusõnad, aga maadeldakse ka hääldusega.

"Õ" on meie jaoks veel raskem välja öelda kui "ä", "ö" ja "ü", lisab Kindma. Eestipäraselt ei taha välja tulla pehmed eesti l-id sõna algul.

Rudþte Putna meelest räägivad eestlased väga kiiresti. "Lapsepõlvest mäletan, et kui eestlane ütles "kell on kaks", kuulsin seda kui üht sõna, nüüd sain teada, et tegelikult on hoopis kolm sõna," ütles ta.

Eesti keele kursusi korraldab 1999. aasta lõpus Valkas moodustatud Läti Eesti Instituut. Eesti keelt õpib ka instituudi direktor Unda Ozolina.

Kindma sõnul oleks ta õnnelik, kui Valgaski koguneks grupp eestlasi, kes läti keelt õppida tahaksid.

Kuigi Valka on Kindma kodulinnaks olnud, segab seal õpetamist riigipiir. Seadused on Eesti kodanikul Kindmal jalus, poolaastas tohib ta vaid 90 korda piiri ületada.