Saue vallavanem Andres Laisk rääkis, et ühes naabervallaga rajatava Nõlvaku lasteaed tuleb 120-kohaline, millest kuuendik ehk 20 kohta on mõeldud Nõlvaku elurajooniga piirneva Saku valla, eeskätt Tänassilma küla lastele. „Lasteaia eskiisprojekt on tänaseks valmis. Praeguste plaanide järgi tahaks lasteaia avada 2013. aasta esimesel jaanuaril,” sõnas Laisk.

Vallavanem ütles, et kogu projekt peaks maksma minema ligikaudu 1,9 miljonit eurot, millest kümnendiku peavad vallad ise tasuma. Ülejäänud osa lasteaia ehitamiseks vaja minevast rahast peaks tulema kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste ehk nn KOIT-kavast.

Laisk viitas, et uus lasteaed tahetakse ehitada hea sisekliimaga ning võimalikult energiasäästliku passiivmajana see-pärast, et selle majandamiskulude pealt kokku hoida. „Sest olgem ausad – üks asi on omavalitsusele hooneid püstitada, teine asi on neid edaspidi oma eel-arvest majandada,” tähendas ta.

Arvestatakse ilmakaarigi

Saue vald on Nõlvaku lasteaia projektijuhiks palganud Meelis Linnamäe, kelle juhendamisel käisid ka Eesti esimeseks passiivmajaks saanud Valga lasteaia Kaseke rekonstrueerimistööd. „Loodame, et uus lasteaed tuleb veelgi energiatõhusam kui Valga lasteaed,” märkis Linnamäe. „Kui Valga lasteaia puhul oli arvutuslik kütteenergia kulu 25 kWh ruutmeetri kohta aastas, siis Nõlvaku lasteaial peaks see näitaja olema vaid 15 kWh.”

See tähendab, et uue 1600-ruutmeetrise lasteaia energiakulu tuleb sama suur kui ühel ühepereelamul. Samal ajal ulatub näiteks vanade lasteaedade kütteenergia kulu 250 kWh-ni ruutmeetri kohta aastas ning uutel hoonetel jääb see näitaja 150 kWh lähedale.

Linnamäe viitas, et energiatõhusa lasteaiahoone projekteerimisel tuleb silmas pidada erinevaid passiivmaja tehnoloogia põhimõtteid. „Hoone peab ilmakaarte suhtes paiknema nii, et suured aknad jääksid lõuna poole, et saaks maksimaalselt ära kasutada päikesekiirguse. Paksem isolatsioon, spetsiaalsed väga hea soojapidavusega aknad, piirete väga hea õhupidavus ja väga kõrge kasuteguriga ventilatsiooni sooja tagastus,” loetles Linnamäe eri nõkse, mis aitavad maja küttekulusid miinimumini viia.

Linnamäe osutas, et soojemate talveilmade korral, kui õhutemperatuur pole väljas väga madal ning püsib null kraadi lähedal ja ka päike paistab, ei ole vaja passiivmaja eraldi kütta, sest selle töö teeb ära aknast sisse pääsev päikesekiirgus. „Kui aga päikest pole ja külma on enam kui kümme kraadi, tuleb kütma asuda,” kirjeldas Linnamäe. Nii on Nõlvaku lasteaeda plaanis rajada kütteallikad: kui päikesekiirgusest ja inimestest ning elektrit tarbivatest seadmetest eralduvast n-ö vabast soojusest ei piisa, on võimalik hoonet kütta kas elektri, maasoojuspumba või kaminaga, kus saab põletada puidugraanuleid.

Nõlvaku lasteaed kerkib Laagri keskusest teisel pool Pärnu maanteed nn Nõlvaku rajoonis Kaselaane 1 / Vanasilla 31a asuvale krundile.

Kuidas passiivmajaga säästa

•• Energiatõhusa hoone majakarp peab olema korralikult soojustatud. Hea tulemuse saab nii kivi- kui ka puitkonstruktsiooni puhul. Põhimõte on kogu majakarbi pidev, katkematu soojus-isolatsioon.

•• Soojakadusid külmasildade kaudu peab märkimisväärselt vähendama. Selle tulemusena on sisepindade temperatuur piisavalt kõrge, et ei tekiks liigniiskust, ning lisasoojakaod ei ole arvestatavad.

•• Maja konstruktsioon peab olema õhupidav. Õhupidavuse saavutamise põhimõte on pidev, katkematu majakarbi isolatsioon. Iga uue hoone puhul on vajalik enne siseviimistlust teha õhupidavuse kontrollimiseks rõhutest. Kontrollimatud õhulekked avauste kaudu hoone tarindites võivad põhjustada olulise soojakao ning niiskuse kandumise hoone konstruktsioonidesse. Oluline on järgida põhimõtet, et kogu hoonet ümbritseb üks suletud sooja isoleeriv kest.

•• Võrreldes tavaliste akendega on passiivmaja akende soojakaod üle 50% väiksemad. See tagab uue taseme kvaliteedis, mis pakub head sisekliimat ja energiatasakaalu isegi kõige külmemas kliimas ja talvisel ajal.

Vaata lisaks

www.activethroughpassive.eu/ee/