Harku, Kiili, Saku ja Saue valla koostöös moodustatud mittetulundusühing kavatseb 2009. aastaks korrastada vähemalt ühe Peeter Suure merekindluse punkri ja panna huvilistele välja püstalused ajalooliste faktidega.

1912.–1918. aastal Soome lahe äärde rajatud Peeter Suure merekindluse moodustasid Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi poolsaare ja Pakri neeme rannikupiirkonnad, Aegna, Naissaar ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Kindlusraudtee viis ümber Tallinna rajatud maarindeni, mille kaevikusüsteemidesse kuulusid võimsad betoonpunkrid.

Huvi sõjaajaloo vastu kasvab

Ühingut esindava Harku valla abivallavanema Deiw Rahumägi sõnul on merekindluse rajatised väärt avastamist nii kohalikele kui ka turistidele.

Milline punkritest korrastada, otsustab ühing hiljemalt varakevadel, sest märtsis kukub projektitoetuse taotlemise tähtaeg. “Üks kant on Suurupis, kus läheb kolm korrust maa alla, teine võib-olla Humala, kus on koopad vett täis. Vääna-Posti on päris korralik koht,” leidis Rahumägi.

Vääna-Posti kaitserajatis asub maanteelt mõnesaja meetri kaugusel. Sissepääsude ees on trellid ja tabad, et juhuslikke uitajaid eemal hoida. “Mõni kindlustuskäik on vee all, mõni rappa kasvanud, ei mingit märgistust, ei kaardistust,” nentis Rahumägi. Osa maa-alustest käikudest on nahkhiirte talvitumispaikadena ka looduskaitse all.

Nelja valla turismiarengustrateegia valmib oktoobris ja selles osaleva Esta Tamme sõnul on just Peeter Suure merekindlus üks võimalik turismiatraktsioon. “Töö eesmärk on leida nelja valla puhul ühiseid turismimarsruute ja Peeter Suure merekindlus on üks võimalikest ühistest nimetajatest,” ütles Tamm. Strateegia annab aluse küsida raha struktuurifondidest.

Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakonna juhataja Silja Konsa sõnul võeti merekindluse rajatised 1990. aastate teisel poolel tervikuna kaitse alla. “Kaitse alla võtmise ajal ei tundnud nende vastu suurt huvi ei turismiarendajad, omanikud ega omavalitsused,” nentis Konsa. Et tegemist on kõrvaliste kohtadega, veeti sinna prügi. 2000. aastate algusest on Konsa kinnitusel huvi merekindluse rajatiste vastu märgavalt kasvanud kõikjal. “Viimsi vald võttis sellel aastal maha võsa ja eksponeeris Miiduranna patareid,” tõi Konsa näite. “Korras objektile ei viida prügi ka.”

Peeter Suure merekindlus

Üle 200 kilomeetri

raudteed ja betooni

•• Peeter Suure merekindlus Tallinnas ja selle ümbruses oli peapositsiooniks Soome lahe ja Tsaari-Venemaa pealinna Peterburi kaitsel.

•• Kaitsesüsteemi hakati välja töötama 1907. aastal.

•• 1919. aastaks oli arvel 106 km raudtee peateid, koos haruteedega oli rööpaid Tallinna merekindluses 263 kilomeetrit.

•• 1917. aasta 1. oktoobril oli kogu kaitsesüsteemi esimene lahing Sõrve patarei ja Saksa laevade vahel.

•• Alates 1918. aasta 16. veebruarist hakkasid Vene sõjaväelased lahkuma ka Tallinna merekindluse positsioonidelt neid kindluseid osaliselt hävitades.

•• Suurt osa merekindluse relvastusest kasutati Vabadussõjas – soomusrongidel ja mujal.

•• Eesti Vabariik merekindlust endisel kujul ei vajanud. Alles jäid patareid Naissaarel, Aegnal, Suurupis ja Viimsis, samuti jäid alles Männiku lõhkeainelaod.