Vallatult vaimukad vaheklipid

Publiku hulgas ülimat populaarsust võitnud Eurovisiooni vaheklippide tegemine vältas ligemale aasta.

Loominguline meeskond koosseisus René Vilbre, Rene Reinumägi ja Kaido Veermäe alustasid ideede genereerimisega juba läinud aasta juunis. Stsenaristide ajurünnakute tulemusel jõuti esialgu 35 Eestile kõige iseloomulikuma asjani, neist sõeluti välja 24 parimat mõtet.

Kogu materjali jäädvustamiseks kulus kokku 40 võttepäeva.

Eestimaad reklaamivad 24 vaheklippi läksid ETV-le maksma 4 miljonit krooni. ETV annab vaimukatest ja eneseirooniat täis klippidest peagi välja ka videokasseti.

Eesti Päevaleht palus vahe-klippide režissööril, üldkontseptsiooni autoril ja ühel stsenaristidest René Vilbrel igat postkaarti mõne sõnaga iseloomustada.

Aladdin. Klippi sõnumiga “Eesti klubides juhtub nii mõndagi” filmiti klubis Hollywood. Sepo Seemanni kõrval kasutati ka ühte kaskadöör-baarimeest, kes loopis efektselt pudeleid ja puhus tuld.

Inetu Pardipoeg. René Vilbre meelest oli postkaart “Noored eestlased lendavad kõrgelt” kõige lihtsama struktuuriga lugu. Selline, millest kõik esimese vaatamisega aru saavad, kuid teisel vaatamisel võib see juba liialt lihtsana mõjuda. Samas toimis ta antud saates hästi.

Kolm karu. Selles loos oli tegijate arvates vajalik kiiks igati sees. Nimelt on statistiliste andmete järgi Eestis teatreid elanikkonna arvu ja pindala kohta kõige tihedamalt. Seega võib näitlejal parkimiskoha leidmisel tõsiseid probleeme tekkida. Võtetest meenub Renéle, kuidas tuli ohjeldada saali istuma pandud 300 last, kelle jaoks oli neli tundi kestnud võtteaeg tõeliseks katsumuseks. Laiali jagati üle 20 kilo Kalevi komme, et mudilased rahulikud püsiksid.

Hans ja Greete. Animatsiooni autoriteks on Mikk Rand ja Raivo Möllits, kes tegid seda postkaarti suure hoolega päris mitu kuud. Klipi kunstnikuks on Ave Nahkur. Vilbre meelest armas ja soe lõik Eestist, mis on vinge interneti-riik.

Frankenstein. Lugu jutustas sellest, kuidas professorid valmistavad Tartu Ülikoolis haritud ja andekaid inimesi. Jaan Rekkor mängis seal üliaktiivset teadlast. Püüti väga lühidalt ja löövalt öelda seda, mida Tartu Ülikoolis tehakse – luuakse tarku inimesi.

Kolm venda. Tegemist on looga, millega Vilbre ise jäi kõige vähem rahule. Nimelt jäi meeskond veidi ajahätta, kuna Eestis on talveaeg lühike ja läheb kiiresti pimedaks. Hiljem tuli ülelahenaabrite juures nii mõnigi õhtupimeduse koht heledamaks keerata.

Kuldkalake. Lugu, kus mängisid Jaan Tätte ja Marika Korolev, on eestlase jaoks ilmselt mitmetähenduslik. Esiteks seepärast, et vabaduse sõnumiga vaheklippi lasti vahetult enne Venemaa võistluslaulu. Pealegi on Jaan Tätte kirjutanud näidendi “Ristumine peateega”, mis räägib kuldkalakesest, kes täidab ahne inimese rahasoovi.

Tuhkatriinu. Postkaart räägib noorest Eesti moest. Klipis kasutati Jaanus Orgussaare kingi ja Tanel Veenre kostüüme. Rõhuti nii andekatele noortele moekunstnikele kui ka eestlannadest modellidele.

Kadunud printsess. Peaosades olid ETV peadirektor Ilmar Raag ja saatejuht Katrin Viirpalu. Klipi valmimiseks kulus üks pikematest võttepäevadest, mis kestis ligemale 17 tundi. Pärast külma võttepäeva jäi Katrin Viirapalu lausa 40 kraadisesse palavikku. René Vilbre nimetab seda postkaarti üheks oma lemmikutest.

Pöial-Liisi. Vaheklipp, millel puudus konkreetne jutustav lugu. Näidati lihtsalt, kuidas Pöial-Liisist kasvab kuulus dirigent. Maailmale anti sõnum, et Eestis on tipptasemel dirigendid.

Konnprints. Eestit tutvustav lõik, mis filmiti Kakerdaja rabas, mis asub 60 kilomeetrit Tallinnast. Imeilus koht, kus Vilbre soovitab kõigil eestlastel kordki elus ära käia.

Lendav vaip. Vaimukuse poolest publikule eriliselt silma jäänud postkaart. Vilbre tunnistab, et filmides meeskond ei uskunudki seda, et lõpptulemus sedavõrd hea välja kukub. Vaheklipp, mis peaks maailmale aimu andma meie nn nupu-revolutsioonist.

Kolm põrsakest. Vilbre sõnul üks keerulisemalt teostunud postkaartidest, sest võtted tehti väga erinevates paikades. Rednar Annus ehk Hunt astub bussi, kus on saun, mis tegelikult asus Saku suurhallis. Bussi astudes oli Rednar aga Otepääl mägede vahel. Hilisem lumes suplemine on samuti filmitud Otepääl. Rednar Annus tuli eelnevalt saunas kuumaks ajada, seejärel ruttu autosse panna ja alles veidi eemal lumehange visata. Sauna vahet tuli autoga loksuda 3-4 korda.

Väike merineitsi. Postkaart sõnumiga “Igast sadamast võib leida ühe eestlase”. Villu Kangurit ja Ülle Lichtfelti filmiti selle klipi tarbeks ühel talvepäeval Maardu mõisa saunas. Oli vaja tekitada mulje, et sajab vihma ning seda aitas teostada kuus tundi redeli otsas kõlkunud vapper tuletõrjuja. Ülle Lichtfeltil tuli samuti mitu tundi vapralt vastu pidada üsna jahedas basseinivees. Grimeerijad aitasid hoolega varjata tema külmast sinakaks tõmbuvaid huuli.

Uinuv Kaunitar. Üks vähestest klippidest, kus näitlejate asemel kasutati Eestis tuntud inimesi. Võtteid alustati hommikul kell viis, sest vajati inimtühja Raekoja platsi ja vanalinna, kuhu paigutada uinunud inimesi.

Sinihabe. Reklaamklipp, mis rääkis meie jalgpallist, õllest ja mõisatest. Seda filmiti Palmse mõisas kogu öö.

Printsess, kes ei naernud. Animatsioon kurvast printsessist, keda ükski asi naerma ei ajanud. Kuni hetkeni, mil saabus eesti noormees ja näitas talle trikki maailmakaardi ja Eesti kaardiga. See idee oli kõige pikemalt töös, seda muudeti kõige rohkem ning selle lõpu kallal vaeveldi kõige rohkem.

Pinoccio. Reklaamis avalikkusele Eesti käsitööd. Selge ja arusaadav lugu, mille valmimise juures kiidab Vilbre ülivõrdes Lembit Ulfsakit.

Ali Baba ja 40 röövlit. Selle loo võluks on Võrumaal asuvad Piusa koopad. Nii paljud televaatajad kui ka võttegrupi liikmed nägid neid imelisi koopaid esimest korda elus. René Vilbre soovitab kõigil retke sellesse paika ette võtta.

Kaunitar ja koletis. Üks kõige lihtsama elemendiga lugusid, kus päevitava pereisa rollis judokas Indrek Pertelson ja pereema osas Eesti miss Inna Roose. Kuna filmiti aprillis, tuli päevitajatele ümber ehitada klaasist putka. Puhurite ja lampide abil tekitati soojust ja päikesepaistet. Need siis ongi Eesti kuldsed rannad.

Vilepilliga poiss. Selle loo juures võib iga vaataja ise mõelda, kas paneb sõnale külalislahked jutumärgid juurde või mitte. Massivõte järjekorrast, kus seisab 200-300 inimest tehti Türisalu pangal.

Lumivalgeke. Vilbre ütleb muiates, et nii õelat pilku peegli suunas oskab teha ainult Merle Palmiste.

Punamütsike. Lugu sellest, kuidas Muhumaal elav Punamütsike on juba vanaks saanud, kuid ikka veel leidub üks vanapapi, kes talle aeg-ajalt “hunti” teeb.

Saabastega kass. Animatsioon, mis valmis A-Filmis, kunstnikuks Meelis Arulepp. Selle loo kohta tegid komplimente just välismaalased.