Valvekoer tunnetab tasakaalu ettekäändel lähenevat suukorvi

 (25)

Viimase paari nädala jooksul on poliitikute kriitika osaliseks langenud kaks avalik-õigusliku ring-häälinguga seotud ajakirjanikku ja kultuurilehe Sirp peatoimetaja.

Mai viimasel neljapäeval kutsusid Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio peadirektorid kokku arutelu “Tasakaal ETV ja Eesti Raadio programmides”. Keskerakonna ajaleht kuulutas “seltsimeheliku kohtuistungi” nurjunuks, sest arutelu käigus kriitika osaliseks saanud ETV saate “Aeg luubis” juht Tiina Jaakson ja Raadio 2 saadet “Olukorrast riigis” juhtiv Anvar Samost ei suutnud Kesknädala väitel juba sama nädala lõpus oma saates end talitseda ja väljusid taas tasakaalustatuse raamidest.

Värskeim juhtum, kus riigile kuuluva väljaande ajakirjanik peab hakkama oma tegevusest aru andma, puudutab ajalehe Sirp toimetust. Nimelt keeldus Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand aprilli keskel avaldamast kesk-

erakondlase Küllo Arjakase seisukohti, mis puudutasid Sirbis ilmunud Jan Kausi följetoni

riigikogu liikmete staatusest ja sissetulekutest.

Järgmisel SA Kultuurileht nõukogu koosolekul, mis toimub augusti keskel, peaks arutusel olema ka Tarandi personaalküsimus. Seega on lühikese aja jooksul sattunud poliitikute kriitika alla kolm riigile kuuluva meediaväljaandega seotud ajakirjanikku.

Tarand soovitas peamiselt Keskerakonna ja Rahvaliidu poliitikute seast kostvat hädakisa mitte väga tõsiselt võtta. “Ära süüdista peeglit, kui nägu on kõver,” lisas Tarand, kelle sõnul on kultuurilehe toimetusel õigus otsustada, milliseid kaastöid leht avaldab ja milliseid mitte. Seega on Tarandi sõnul arusaamatu, miks Arjakas püüab siht-asutuse nõukogu abil saada hinnangut oma loo ilmumatajätmise kohta.

“Jan Kausi lugu oli följeton. Ma ei tea, kas poliitikutel on kombeks oponeerida ka Eesti Ekspressi Kranaadi või Andrus Kivirähki kirjutistega,” lisas Tarand.

Üks Eesti ajakirjanduse valve-eetikutest, pressinõukogu esimees Tarmo Tammerk ütles, et Tarand peaks sarnaselt Sirbi eelmise peatoimetaja Mihkel Mutiga leheveergudel selgitama Sirbis avaldatavate artiklite kriteeriume.

Sihikindlalt lendavad kriitikanooled ka raadiosaate “Olukorrast riigis” ühe saatejuhi Anvar Samosti suunas. Kümmekonnal korral on Keskerakonna ja Rahvaliidu poliitikud Samostile ette heitnud liigset kallutatust ja õelust. Samostile otse pole poliitikud küll midagi ütelnud.

“Pigem ongi nende eesmärk pidevalt etteheiteid teha, et ajakirjanikud oleks vähem tülikad, ei küsiks teatud küsimusi ja väldiks teatud teemasid,” selgitas järjekindla kriitika tagamaid Samost.

Samosti sõnul pole ta teadlikult erinevate rünnakute järgselt oma teemavalikut korrigeerinud. Küll aga võib tema arvates poliitikute sihikindel kriitika mõningate ajakirjanike puhul vilja kanda.

“Mul on kahju, et paljude Eesti poliitikute arusaam meediast pärineb nõukogudeaegsest perioodist ega sarnane sellega, kuidas meediat nähakse demo-kraatlikes riikides. See on silmaringi küsimus,” lisas Samost.

Intervjuu

Küllo Arjakas

Sirbi keeldumine on pretsedent

•• Kas Keskerakonna arvates on meediakanalitel probleeme poliitilise tasakaalustatusega?

Kahtlemata on perioode, kus rahvusringhäälingul on tasakaalustatusega probleeme.

•• Mis on nende Kesknädala kirjutiste eesmärk, kus arvustatakse kas Anvar Samostit või mõnda muud saatejuhti?

Kahtlemata on tegemist meedia-

kriitikaga ning piir meedia kui institutsiooni ja personaaliakriitika vahel on Eesti väiksuse tõttu liiga habras. Mõnda aega tagasi oli tal vist probleeme, kui ta põhjendamatult Keskerakonda ründas või teatud teemasid suureks puhus.

Mis puudutab aga ühe saate tasakaalustatust, siis seda pole tõesti tarvis piinlikult täpselt taga ajada. Küll aga peab ka Keskerakonnal olema võimalus parandada faktivigu või selgitada oma seisukohti.

•• Mida tegi Kaarel Tarand valesti, kui ta ei avaldanud teie arvamuslugu?

Kuivõrd Sirp tõstatas teema, siis oleks olnud loogiline, et seda teemat laiendav artikkel oleks ilmunud. Kuid artiklist keelduti nii, et seda ei oldud isegi läbi loetud. See on meie meediapraktikas pretsedent.

Küllo Arjakas on Keskerakonna endine peasekretär

Šeini sõnul on ringhääling tasakaalustatud

Loe veel

•• Nii Anvar Samosti kui ka Tiina Jaaksoni personaalküsimust on arutanud ka ringhäälingunõukogu. Reformierakondlasest nõukogu liige Igor Gräzin rääkis, et nõukogu ei tohiks kunagi langeda ajakirjanike personaalküsimuste arutamisse. “Pole oluline, kas üks või teine saade on tasakaalus. Oluline on see, et tasakaalus oleks tervikpilt, olgu vaadeldavaks perioodiks päev või kuu,” lisas Gräzin.

•• Viimase aasta jooksul on kultuuriminister Raivo Palmaru eestvedamisel arutatud uut ringhäälingunõukogu moodustamise korda. Gräzinile teadaolevalt võib uus nõukogu hakata koosnema vaid poliitikutest, mis on tema hinnangul praegusest märksa mõistlikum. Gräzini sõnul saab sellisel juhul välistada ka konkreetsete ajakirjanike probleemide arutamise, sest poliitikutel poleks eetiline arutleda ühe või teise saate sisu üle.

••Ringhäälingunõukogu liikme Hagi ·eini sõnul annaks just poliitikutest koosnev nõukogu võimaluse hakata dikteerima programmide sisu ja mahtu ning see “oleks väga halb ja ohtlik”.

•• “See oleks tegelikult üks tsensuuri vormidest, mis ei käi demokraatliku ühiskonnaga kokku.” •• Tema hinnangul ei ole ETV-s ja Eesti Raadios tasakaalustatusega probleeme. “Selleks on välja töötatud reeglid, mida järgitakse päris hästi. Kuid poliitikud on väga tundlikud ja reageerivad kas ühe saate või saatejuhi peale,” ütles ·ein, lisades, et targad ja enesekindlad saatejuhid nagu Samost tekitavad eriarvamusi nii praegu kui ka tulevikus.

e-kaubandus konverents