Vanajõgede kalakohad tehakse korda


Kümne Alam-Pedja vanajõe suudme avamisest võidavad nii kalad kui ka kalurid.

Eesti loodushoiukeskuse eestvedamisel läksid Alam-Pedja looduskaitsealal lahti selle paiga omapäraks olevate vanajõgede päästmistööd.

Kalateadlase Meelis Tambetsi sõnul on mastaapne „Happyfishi” (ee õnnelik kala) nime kandev projekt seotud eeskätt kalastiku kaitsega. „Aja jooksu muda ja liivaga ummistunud vana-jõgede suudmete avamise eesmärgiks on väärtuslike kudealade ja elupaikade taastamine. Samuti selliste üleeuroopalise tähtsusega kalaliikide nagu tõugja, hingi, vingerja ja võldase taastootmine,” rääkis Tambets.

Juba on jõutud ekskavaatoriga avada kahe vanajõe suudmed, lisaks on plaanis Suure-Emajõe ülemjooksul avada veel kaheksa kaladele tähtsaks kudemisalaks oleva vanajõe ehk soodi suuet.

„Süvendamine on vajalik, kuna vanajõgede ja Emajõe ühenduskohad on aastakümnete jooksul täis settinud. Veetaseme alanedes jäävad kalad sinna talvel ja mõnikord ka suvel lõksu ning hukkuvad ummuksisse jäädes,” selgitas Tambets, kelle sõnul võidavad süvendamisest nii kõik kalaliigid kui ka Võrtsjärve, Emajõe ja Peipsi kalapüüdjad.

Latikas naaseb kodujõkke

Tambets märkis, et terve viimase kümnendi Emajõel kestnud uuringute käigus on selgunud, et kalad, kes on harjunud vana-jõgedes kudema, tulevad sinna igal aastal tagasi. Kuigi näiteks Peipsist tulevatel latikatel on Emajõe suudmealal küllaga teisi sobilikke kudemiskohti.

Nii naaseb iga latikas alati kudema samasse vanajõkke, kus ta kudes varasemail aastail. Mismoodi nad teiste seast täpselt oma koduvanajõe üles leiavad, pole täpselt teada. Asjatundjad peavad tõenäoliseks, et seejuures on neile abiks lõhnamälu.

Peale vanajõgede otste puhastamise on kalateadlastel plaanis üksikasjalikumalt luubi alla võtta praegu kaitse all olevad, kuid kalastajate seas kõrgelt hinnatud tõugjad. „Tõugjate elu ja rännete uurimiseks märgistame nad raadiosaatjatega,” rääkis Tambets. „Kui nende koelmu-alad on teada, saame hakata neid ka korrastama.”

Selle nimel, et tõugjast võiks jälle saada püügikala, asutatakse projekti käigus Emajõkke 50 000 noort tõugjat.

15 tonni märgistatud latikat

•• Meelis Tambets on ühes oma vendade Jaagu ja Jüri ning kolleegidega Emajõe kalastikku uurinud juba üle kümne aasta.

•• Selle aja jooksul on nende käest läbi käinud ja omale spetsiaalse märgi külge saanud umbes 10 000 latikat. Kilogrammidesse panduna küünib latikakogus 15 000-ni.

•• Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos – veel 7500–10 000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega.

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare