KANUTI AED – ALINA, MARINA, SVETA. Kanuti aias Mere puiesteel istuvad maas kolm tütarlast ja söövad. Kõrval varjualuste ja kilevihmavarjude all käib vilgas küpsetamine.

“Kuidas teile meeldib Vanalinna päevadel?” küsin murul istuvatelt Alinalt, Marinalt ja Svetlanalt. “Väga hästi, tänan küsimast,” on Alina ja Marina tagasihoidlikud, aga Svetlana lööb käed puusa ja käsib bravuurselt endale õlut osta. “Siis võin rääkida küll.” Õlu jääb ostmata. “Ta on Sillamäelt, sugulane,” vabandab Alina.

EESTI PLATS – ENRIK JA AIN. Eesti platsil Uue ja Vana-Viru tänava nurgal seisavad kaks rahvariietes meest. Mitte tantsijad, vaid akordionistid. Käib kõva võistumängimine, paarikaupa laval ja iga mees kolm lugu. Rahvas hääletab, kes järgmisse vooru pääseb.

“Ma ei saa vastata, ma pean lavale minema,” vabandab noorem, Enrik, kahmab pilli kaenlasse, hüppab püünele ja laseb pilliloo valla. Kohe hakkavad lava ees hüppama u neljakümnene folkpunkarit meenutav vintis meesterahvas ja priske valges pluusis dĻinnipurgiga tüdruk. Nemad on ainukesed tantsijad, ülejäänud lustivad niisama. “Mitte midagi muud ei ole eriti näinud,” seletab Ain. Ega me polegi siin enamus tallinlased, ma ise olen Kuusalust näiteks. Aga pillimäng on tõsine hobi, seepärast mängingi. Lahe üritus!”

DRAAMATEATER – IVAN ORAV. Draamateatri ees heade kaupade turul seletab kahe Andruse (Kivirähk ja Vaarik) ühistöö Ivan Orav rahvale midagi tibladest. A´la “pioneer on selline väike teravate hammastega kommunist, kes ei ole veel vangis jõudnud istuda” jne. Rahvas naerab peaaegu iga lause peale. Siis hakkavad noored müügilettide vahel tantsima ja Orav kaob vaateväljast.

HARJU TÄNAVA HALJASALA – HAIKO. Haiko müütab Harju tänaval puitlaaste. Nendega suitsetatakse liha, kala, vorstikesi jms. “Mida kellegi meeldib,” ütleb Haiko, “erinevad segud lähevad erinevatele asjadele.” Keskaegses kostüümis noormees ei tee seda raha pärast, vaid niisama. “Selline taluvärk läheb mulle endale hästi peale. Ja keskaeg ning ajalugu üldse huvitavad ka!” Eemal tahuvad veel pühapäeva õhtupoolikusse kiskuval ajal üks mees ja üks naine süvenenult palgist ühepuulootsikut ehk haabjat.

HARJUMÄE KÕLAKODA – RUTH JA JAAGUP. Ruth on neli päeva lastele Harjumäe kõlakoja juures animafilmide tegemist õpetanud (piksellatsioontehnikas, lamenukktehnikas ja joonisfilme.) Ent väsimust ta näost veel ei paista. “Noh hakka aga pihta,” õhutab ta väikest poissi, kel taas midagi valmis on saanud.

Jaagup (11) on nagu Ruthki neli päeva telgis olnud ja multikaid teinud. “Palju sul neid ära tuleb nüüd?” küsin. “Oma kaheksas film on see täna küll,” ütleb Ruth Jaagupi eest. Jaagup arvab seepeale täismehe asjalikkusega, et tulevikus, kui suuremaks kasvab, võiks animafilmi teha küll. Ruth ja teised juhendajad muigavad heatahtlikult.

VENE TÄNAV – ENNO. Rapla sepp Enno paneb Vene tänava õigeusu kiriku kõrval asju kokku. Väikese ääsi söed on kustunud. “Mida kõige enam läks nelja päeva jooksul?” – “Kõige rohkem müüsin pudeliavajaid ja ehteid,” on päevitusest tükk maad tumedamate käsivartega Enno veidi kohmetu. “Ja ega kogu aeg ei saanudki ise sepistada siin. Niikui hakkasin ääsil tuld õhutama ja midagi taguma, oli rahvasumm kohe ümber. Aga igapäevaelule on vanalinna päevad heaks vahelduseks.” Enno pakib asju kokku, sest tahab Rapla rongile jõuda. Alasit ja ääsi on keeruline vedada ka.

TORNIDE VÄLJAK – REDNAR. Rednar on MTÜ Arenaga ehk Lauri ja Jürgeniga kaks päeva ja ööd korraldanud Tornide väljakul noorte bändide festivali New Generation. Ta on väsinud, aga kahepäevase ürituse kordamineku üle õnnelik.

Järgmise korrani. Kella seitsme ajal hakkab taevasse kogunema süngemaid pilvi. Raekoja platsile on ilmunud päevasest palju enam tallinlasi, kuna päevade lõpetamine ja sellega seotud suurejooneline muusikal ja muud üritused leiavad aset seal. Linnaäärses pargis teeb paar õlut natuke liiga tarbinud meest rahulikult uinakut. Linn sumiseb. Vanalinna päevad hakkavad lõppema. Selleks korraks.