Vanalinnapäevad kuivasid kokku
“Tänavu on selline puhveraasta, mil kogume mõtteid ja valmistume juba järgmisel aastal vanalinnapäevi uues vormis korraldama,” kinnitas vanalinnapäevade projektijuht Jarmo Karing, kes töötab selles ametis alles esimesi päevi.
Varem on Karing tegutsenud koreograafina ja erinevate kultuuriürituste korraldajana, millest tuntuim on ilmselt Baltoscandal.
LÜHEM JAS SISUKAM PIDU. Vanalinnapäevad kestavad varasema nelja asemel kõigest kolm päeva, 6.– 8. juunini.
“Olime sunnitud päevade kestvust kärpima, kuna ürituse eelarve on varasemast väiksem,” selgitas Karing. Tema sõnul korraldatakse tänavused pidustused sellevõrra sisukamad.
Eelmisel aastal oli vanalinna- päevade jaoks linna eelarvest eraldatud 2,5 miljonit krooni, sel aastal on see summa 1,9 miljonit. Korraldajad loodavad siiski linna lisaeelarvest taotletava raha abil tõsta ürituse korraldamiseks mõeldud summa 2,3 miljoni kroonini.
Esmakordselt ei ole tänavu vanalinnapäevade raames üritusi plaanitud Vabaduse väljakule, kuna see on korraldajate hinnangul liiga kulukas ja töömahukas.
“Juba eelmisel aastal ei tulnud Vabaduse väljakule ühtki head projekti ja seal oli üksnes tivoli. Pealegi peaksime seal ürituste korraldamiseks maksma Falckile raha parkimisplatsi kasutamise ja liikluse ümberkorraldamise eest,” nentis Karing.
Tänavuste vanalinnapäevade raskuskese langeb viiele vanalinnas asuvale platsile. Need on Raekoja plats, Kanuti aed, Harju mägi, Vana Viru kael ja Komandandi aed.
Kui mullu täitsid professionaalsed korraldajad programmiga üksnes keskse Raekoja platsi, siis tänavu nende osatähtsus ilmselt tõuseb. Kuue väljaku programmiga täitmiseks kavatseb linn korraldada konkursi.
“Kõik soovijad saavad “Uued kohad, uued tegijad” raames kuni 11. aprillini välja pakkuda põnevaid ideid vanalinnapäevade programmi tarbeks,” ütles Karing.
IGAL PEOPAIGAL OMA TEEMA. Kui Raekoja platsil pakutakse traditsiooniliselt meelelahutust igale maitsele, siis väiksemad platsid on temaatilisemad. Komandandi aed ja Harju mägi on suunatud rohkem lastele, Vana Viru kael kannab Eesti platsina rahvuslikku värvingut ning Kanuti aias tutvustavad oma kultuuri vähemusrahvuste esindajad.
Vanalinnapäevadega tekkis probleeme juba mullu, kui mitmed päevade teenekad korraldajad nentisid, et üle 20 aasta vanad vanalinnapäevad on nüüdseks minetanud oma algse mõtte ja koha ühiskonnas.
Päevadele uue näo leidmiseks on korraldustoimkonnal kavas kokku kutsuda Eesti tuntud loomeinimestest koosnev nõukogu.
“Nimesid on praegu veel vara öelda. Läbirääkimised alles käivad,” nentis Karing ja lisas, et nõukogu täpne koosseis peaks selguma maikuu jooksul. Tuleval aastal saavad vanalinnapäevad tema kinnitusel juba uue teo ja näo.
Vanalinnapäevade ajalugu
Tallinna linnapea Ivar Kallion ja linnapea abi Johannes Lepp eraldasid aastatel 1976 – 1980 vanalinna rekonstrueerimiseks ja korrastamiseks 24 miljonit rubla.
Vanalinna rekonstrueerimise käigus leiti Pirita Kaunistamise Seltsi sekretäri Albin Strutzkini arhiiv. Sealsete materjalide hulgas oli ka Pirita Kaunistamise Seltsi 1926. aasta väljaanne, kus on mainitud, et juba 14. sajandil on Tallinnas peetud linnapidustusi, mille käigus on valitud linna täpsemate “papagoilaskjate” hulgast Maikrahv ning kaunimate ja osavamate neidude seast Maikrahvinna.
Sellest Tallinna iidsest, kuid unustuse hõlma jäänud kombest, Kieli vanalinnapäevade pikast traditsioonist ja vanalinnale antud kuldmedalist inspireeritult otsustasid Sulev Roosmaa, Ülo Vooglaid, Heino Levald, Uno Mereste, Uno Sibul, Tiina Mägi ja Ants Antson taastada Tallinnas nn linnapäevad.
Esimesed vanalinnapäevad korraldati 1982. aastal.
