Va­nap­roua nõuab ko­dus ela­mi­se õigust Eu­roo­pa koh­tust

 (79)

Ta­gas­ta­mi­sot­su­se vas­tu hak­kav sundüürnik läks õigus­te kait­seks väl­ja inimõigus­te koh­tu­ni.

Loe veel

Kaht­last pä­ri­to­lu do­ku­men­di tõttu Kad­rio­rus eras­ta­misvõima­lu­sest il­ma jää­nud sundüürnik Ur­ve Pii­rat esi­tas mõned nä­da­lad ta­ga­si kae­bu­se Eu­roo­pa inimõigus­te koh­tus­se. Ku­na oman­di­re­for­mip­rob­lee­me po­le inimõigus­te koh­tus­se kae­va­ta võima­lik, süüdis­tab Pii­rat rii­ki te­ma õigu­si mõju­ta­va­te koh­tuot­sus­te te­ma sel­ja ta­ga te­ge­mi­ses.

Kui ko­hus peaks Pii­ra­ti kae­bu­se me­net­lus­se võtma ning ku­na­gi ka soo­si­va ot­su­se lan­ge­ta­ma, võib see tä­hen­da­da, et Ees­ti koh­tusüsteem peab ko­gu ta­gas­ta­misp­rot­ses­si uues­ti aru­ta­ma hak­ka­ma.

Kin­nis­va­ra­tu­ru mõis­tes üli­ma­gu­sas ko­has Kad­rio­rus Faehl­man­ni tä­na­val asu­vast hoo­nest kuu­lub kaks kol­man­dik­ku AS-ile Fa­vor­te ja üks kol­man­dik Tal­lin­na lin­na­le. Ehk­ki linn on en­da­le kuu­lu­vat mõtte­list osa üri­ta­nud ka sel­lel aas­tal kaks kor­da eras­ta­da, po­le see se­ni õnnes­tu­nud, sest tüli­kas Pii­rat on ala­ti jõud­nud esi­ta­da koh­tu­le kae­bu­se ning enam­pak­ku­mi­se nur­ja­ta.

Vaid­lus­te si­suks on ju­ba 1998. aas­tal teh­tud Tal­lin­na ring­kon­na­koh­tu ot­sus, mil­le jär­gi sai bal­ti­sak­sa pä­ri­to­lu Raul Rie­mer kuue Tal­lin­nas asu­va elu­ma­ja oma­ni­kuks. Võtme­te­gu­riks, miks ko­hus ot­sus­tas hoo­ned Rie­me­ri­le an­da, sai oo­ta­ma­tult väl­ja il­mu­nud le­ping, mil­le jär­gi os­tis Rie­me­ri va­nai­sa need hoo­ned va­he­tult en­ne Ees­ti lan­ge­mist Nõuko­gu­de võimu al­la 1940. aas­tal. “Ko­hus lan­ge­tas ot­su­se kõigest ühe do­ku­men­di koo­pia põhjal, hin­da­ma­ta, kas sel­lel pa­be­ril esi­ta­tud and­med vas­ta­vad üld­se tõele või mit­te,” sel­gi­tas Pii­rat.

Kui­gi päe­va­de kau­pa ar­hii­vist ma­ter­ja­le ot­si­nud Pii­ra­til tek­ki­sid tõsi­sed kaht­lu­sed le­pin­gu eht­su­ses, ei võtnud koh­tud te­da enam kuul­da. “P­rob­leem on sel­les, et kui­gi ring­kon­na­koh­tu ot­sus puu­du­tas ot­se­selt proua Pii­ra­ti õigu­si, ei kaa­sa­tud te­da me­net­lus­se. Kõiki­des hi­li­se­ma­tes ot­sus­tes vii­da­tak­se aga just sel­le­le ot­su­se­le, kus Pii­rat ei saa­nud oma ar­va­must aval­da­da,” rää­kis Pii­ra­ti esin­da­ja van­dead­vo­kaat And­res Hallmä­gi.

Eda­si muu­tus olu­kord Hallmä­gi sõnul veel­gi ab­surd­se­maks. “Le­pin­gu kaht­last väär­tust mõist­nud hal­dus­ko­hus soo­vi­tas meil nõuda koh­tu­vi­ga­de pa­ran­da­mist. Pa­ra­ku kao­ta­ti täp­selt sel­lel päe­val, kui hal­dus­koh­tu ot­sus jõus­tus, Ees­ti õigus­kor­rast koh­tu­vi­ga­de pa­ran­da­mi­se ins­ti­tuut,” lau­sus Hallmä­gi. Te­ma sõnul soo­vi­tas rii­gi­ko­hus see­pea­le esi­ta­da hoo­pis teist­mi­sa­val­du­se. “Sel­le me ka esi­ta­si­me, aga rii­gi­ko­hus ei võtnud se­da me­net­lus­se, öel­des, et vas­tav täh­taeg on liht­salt möö­das.”

Vii­ma­se võima­lu­se­na saa­tis Hallmä­gi kae­bu­se va­he­tult en­ne lin­na­le kuu­lu­va osa enam­pak­ku­mist inimõigus­te koh­tus­se. “Kas meie kae­bus võetak­se me­net­lus­se, peaks sel­gu­ma paa­ri nä­da­la jook­sul,” lau­sus Hallmä­gi.

Kesk­lin­na lin­nao­sa­va­lit­su­se elu­ruu­mi­de peas­pet­sia­list Har­ry Väl­ja nen­tis, et linn on jää­nud ka­he tu­le va­he­le. “Ühelt poolt on meil alus lüka­ta eras­ta­mist eda­si, aga tei­selt poolt on kaa­so­ma­ni­ku poolt sur­ve viia kõik toi­min­gud lõpu­ni,” rää­kis Väl­ja. Kui­das linn mil­jo­neid väärt ma­ja­ga eda­si käi­tub, on te­ma sõnul lah­ti­ne. “Kõige­pealt oo­ta­me ära, kas inimõigus­te ko­hus võtab sel­le me­net­lus­se või mit­te,” sõnas ta.

Linn ta­hab kuue sundüürni­ku­ga ma­jas enam­pak­ku­mi­se­le pan­na kaks elu­ruu­mi. See­ga saaks kaks enam­pak­ku­mi­se võit­nud sundüürnik­ku en­da­le elu­ruu­mi, ülejää­nud ne­li pe­ret aga peaks väl­ja ko­li­ma.


Naab­ri­me­heks Ees­ti rik­kaim sundüürnik

Ku­rioos­ne on see, et oma õigus­te eest võit­le­va ko­ka­ha­ri­du­se­ga Ur­ve Pii­ra­ti amet­lik naa­ber on en­di­ne jus­tiits­minis­ter ja Viim­si eks­val­la­va­nem van­dead­vo­kaat Ur­mas Arum­äe. Tõen­äo­li­selt on Arum­äe Ees­ti rik­kamaid sundüürnikke. Kuid just te­ma esin­das Raul Rie­me­rit siis, kui ku­sa­gilt il­mus väl­ja kaht­lu­se al­la sea­tud 1940. aastast pä­ri­nev le­ping. “Põhimõtte­li­selt peak­sid kõik [sundüürni­kud] ole­ma hu­vi­ta­tud, et te­kiks eras­ta­misvõima­lus, aga ris­tisõja on üksi et­te võtnud proua Pii­rat,” rää­kis Arum­äe. Oma sõnul oo­tab Arum­äe lõplik­ku koh­tuot­sust ning soo­vib kind­las­ti osa­le­da enam­pak­ku­mi­sel, kui linn sel­le lõpuks taas kor­ral­dab.

Rie­me­ri­le ta­gas­ta­tud osa Faehl­man­ni 41 ma­jast kuu­lub prae­gu AS-ile Fa­vor­te. Hoo­ne­ga seo­tud plaa­ni­dest rää­ki­des jäi et­tevõtte oma­nik ja juht Rai­ner Hin­no ki­da­keel­seks. “Sel­le­ga ei ole mul mit­te min­geid plaa­ne,” lau­sus ta. Hin­no sõnul os­tis ta Rie­me­ri­le kuu­lu­va kaa­so­man­di sel­leks, et hoo­ne re­no­vee­ri­da ja kor­te­ri­te­na ma­ha müüa. “Prae­gu iga­ta­hes ei toi­mu sel­les val­las mi­da­gi. Tu­leb oo­da­ta, ku­ni linn oma osa eras­ta­tud saab,” li­sas ta.



Maa alt väl­ja il­mu­nud le­pin­gul võlt­si­mis­kaht­lus
Ur­ve Pii­rat on veen­du­nud, et sa­da­de mil­jo­ni­te kroo­ni­de lii­ku­mi­se ot­sus­ta­nud os­tu-müügi­le­ping on võlt­sing.

Nii le­pin­gu ob­jek­ti­deks ol­nud hoo­ne­te kui ka sel­les mai­ni­tud tun­nis­ta­ja­te koh­ta mi­tukümmend toi­mi­kut ma­ter­ja­li ko­gu­nud Pii­rat toob üks­tei­se jä­rel väl­ja hulk põhju­seid, miks do­ku­ment õige ol­la ei saa.

“Le­pin­gut väi­de­ta­valt tões­ta­nud tun­nis­ta­ja­me­hi pol­nud te­ge­li­kult üld­se ole­mas­ki, le­ping oli kir­ju­ta­tud täies­ti vi­ga­selt ja ta­ga­ti­puks ka­su­ta­ti all­kir­jas­ta­mi­seks pas­ta­kat, mi­da tol­lel ajal ei ol­nud üld­se ole­mas­ki,” sel­gi­tas ta.

Ehk­ki sa­lapä­ra­se le­pin­gu jär­gi ole­vat Raul Rie­me­ri va­nai­sa ost­nud Kad­rio­ru kin­nis­tud 1940. aas­tal, ei ol­nud see Pii­ra­ti lei­tud do­ku­men­ti­de jär­gi võima­lik, sest kin­nis­tud oli rii­gi­kas­sa ares­ti­nud. “Sa­ma le­pin­gu­ga väi­de­ta­valt os­te­tud kaks Nõmme krun­ti olid te­ge­li­kult ju­ba aas­ta va­rem täies­ti kor­rekt­selt ma­ha müüdud,” li­sas Pii­rat. Aas­ta lõpus mak­sid väi­de­ta­valt kin­nis­tud müünud oma­ni­kud aga kind­lus­tus­mak­se eda­si. “Kui­gi le­ping sõlmi­ti väi­de­ta­valt Ber­lii­nis, ei käi­nud­ki Rie­me­ri va­nai­sa po­lit­seiar­hii­vi jär­gi 1940. aas­tal Ees­tist üld­se väl­jas ning tal ei ol­nud ise­gi vii­sat.“

Ka Rie­me­ri esi­me­ne esin­da­ja, ühe­na vä­hes­test ori­gi­naal­do­ku­men­ti näi­nud Jüri Too­me­puu on kin­ni­ta­nud, et le­ping oli sil­manäh­tav võlt­sing. Pä­rast le­pin­gu väl­jail­mu­mist loo­bus Too­me­puu Rie­me­ri esin­da­mi­sest. 

Võida reis Toscanasse Eesti
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare