Muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviki sõnul on 1930. aastal ehitatud palvela praegu täpselt sellises seisus, kus üks ligi 50 aastat remontimata hoone saab olla. Lisaks elektrisüsteemile ja kanalisatsioonile on plaanis taastada sibulakujuline katusekuppel, mis annaks majale lõpuks kiriku kuju.

„Kui palvelat pärast sõda taastati, siis kuplit teadmata põhjustel ei ehitatud, kuigi plaanis oli,” ütles Eesti vanausuliste kultuuri- ja arendusühingu juhatuse esimees Pavel Varunin. Boris Duboviki sõnul ei ole leitud ühtki fotot, mis oleks tehtud enne Teist maailmasõda ja kinnitaks täpselt kupli varasemat olemasolu. „Algses ehitusprojektis on see aga olemas, see­tõttu otsustasime selle restaureerimise käigus lisada,” selgitas muinsuskaitsja Dubovik.

Kristiines Kibuvitsa tänaval asuva maja riigihanke kuulutab kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakond välja lähiajal, pärast ehitusloa saamist. Restaureerimist loodetakse alustada selle aasta augustis ja lõpetada juba oktoobris. Selleks vajaminev poolteist miljonit krooni saadakse Tallinna eelarvest.

Kallid ikoonid

Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au rõõ­mustab, et linn eraldas palvela restaureerimiseks vajaliku summa. „Maja kuulub ju ikka Tallinnale,” nentis Au, „kuid see on siiski kahe otsaga asi, sest kupli taastamine tõmbab tähelepanu palvelale, kus on palju kaitset vajavaid ikoone.” Ikoonide taastamist alustati eelmisel aastal ja kultuuriväärtuste ameti sõnul on neist taastatud ligikaudu viis.

Tallinna koguduse liikmete hulgas on Peipsi äärest, Lätist ja Venemaalt pärit vanausulisi. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil nimetas 246 tallinlast end vanausuliseks ja 2007 oli Eestis umbes 15 000 vanausulist.