Vanemad rajavad Waldorfi kooli
Tegemist on kuuenda Rudolf Steineri pedagoogikale tugineva Waldorfi kooliga Eestis. Mõtteni rajada uus Waldorfi kool jõudsid Pille ja Urmas Keller, otsides sobivat kooli kevadel seitsmeseks saavale tütrele Kai Lile. Eri võimalustest jäi sõelale lapsesõbralik ja ealisi iseärasusi arvestav Waldorfi pedagoogika.
Et lähimate Waldorfi koolideni Arukülas ja Tallinnas Lasnamäel olnuks Keilast iga päev pikk maa minna, otsustas pere sellise kooli loomisega kodukandis algust teha. “Möödunud kevadel tegime koosoleku Keila kultuurimajas ja 20 inimest tuli esimese hooga,” ütles Urmas Keller.
Nüüdseks on peetud läbirääkimisi ministeeriumi ja linnaga, alustatud koostööd kaasalöömisest huvitatud lapsevanematega, leitud klassiõpetajad, muusikaõpetaja ja eurütmiaõpetaja ning asutatud haridus- ja kultuuriselts Läte. “Oleme palju uusi sõpru saanud,” nendib Pille Keller.
Esialgne plaan avada umbes kümne õpilasega esimene klass ja hakata Waldorfi koolile iseloomulikult klassi võrra põhikooliks kasvama on asendunud vajadusega luua kohe ka teine klass. Paar kuud on kooli rajajatel veel aega esitada haridus- ja teadusministeeriumile koolitusloa saamiseks vajalikud dokumendid ja arengukava.
Rõõm loovast tegevusest
“Tavakooli suund on õpetada intellektuaalseid teadmisi, Waldorfi kool ei unusta loovust ega tahtekasvatust,” selgitas Pille Keller. Valmis teadmisepaketi edastamise asemel aitab Waldorfi kooli õpetaja lastel endil lahendustele jõuda. Hinnete asemel saab õpilane hinnanguid ja korra aastas ülevaate õppetöös edasijõudmisest, aga ka teistega suhtlemisest.
Rajatava kooli üks klassiõpetajaid, sotsioloogi ja matemaatikapedagoogi haridusega Krista Hinno sidus end Waldorfi pedagoogikaga pärast seda, kui oli doktoritöö tarvis uurinud eliitkoolide osa Eesti haridusmaastikul. Koolides kogetu innustas teda suunduma Saksamaale Kieli ja läbima kaheaastase õppe Waldorfi õpetajate seminaris.
Hinno leiab, et Waldorfi pedagoogika lähenemine on põhimõttelises vastuolus Eesti ühiskonnas levinud vajadusega osaleda pidevas võidujooksus ja olla parem teistest, selmet areneda paremaks iseendast. Teine piirav uskumus on, et töötaja argipäev peab olema raske ja piinarikas. Selle asemel õpetab Waldorfi kool inimest rõõmu tundma oma võimetest ja loovast tegevusest, nentis Hinno.
Kuigi Waldorfi koolis algab päev luule, muusika ja lauluga ning algklassiõpilasel ei ole tingimata vaja istuda tundide viisi pingis, vaid end võib sisse seada ka vaibale-patjadele, ei tähenda see, et päev möödub iluledes, pilli mängides ja kududes.
“Kuhjunud on eelarvamused, et Waldorfi koolile on intellektuaalsus võõras. Tegelikult õpetatakse iga asja oma ajal,” märkis Hinno. “Waldorfi kool on terviklik lähenemine, see pole päästerõngas või mõeldud arenguraskustega õpilastele.”
Waldorfi kooli õpetaja on oma klassiga seotud kaheksa aastat ja otsekui “teine ema”, suunates ja aidates. Erinevalt tavakoolist ei vaheldu tunnid ainete kaupa, vaid üht teemat käsitletakse tsükliõppena mitu nädalat, kuni asi on selge. Keskendumist toetab klassitoa värv: kõige väiksemate klass on Goethe värvusõpetuse järgi punakas, aidates lapses vastandina tekkida rahustaval rohelisel.
Tulevase Keila Waldorfi kooliga kavatseb õpetajana liituda ka eripedagoogi haridusega Cathy Talviste, kes töötas lõputööd kirjutades ja õpiraskuste ennetamisele lahendusi otsides Soomes Jyväskylä Rudolf Steineri koolis ning nägi, kui lihtne ja loogiline võib õppimine laste jaoks olla.
Waldorfi koolidele oma raamõppekava
•• Waldorfi koolide ühendusse kuuluvad koolid koostavad raamõppekava, mis oleks lähtealuseks kõigile Waldorfi koolidele kooli õppekavade koostamisel.
•• Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Aire Koik ütles, et raamõppekava eesmärk on aidata selgemini kirjeldada ja esile tuua Waldorfi koolide õppekava spetsiifikat, arvestades riikliku õppekava nõudeid. Raamõppekava esmane versioon valmib jaanuaris.
•• Kümneaastase Mattiase ema Marika valis pojale 14 000-kroonise õppeaastamaksuga Nõmme erakooli, sest see on väike ja hubane.
•• ”Minu hinnangul ei erine koolis õpitav väga palju tavakoolides õpitust. Küll on rohkem loomingulist tegevust, kõik õpilased õpivad flööti mängima, ka kunstitunde on enam.”
Kommentaar
Tiiu Kuurme
kasvatusteadlane
Eestis on vähe alternatiivpedagoogikale tuginevaid koole. On Waldorfi pedagoogika, avatud õpetuse Hea Alguse klassid ja lasteaiad, Pärnu Väike Vabakool tugineb Taani vabakoolide mudelile. Freinet’ pedagoogikat kasutavad üksikud õpetajad riigikoolides, meil on paar Montessori lasteaeda ja erakoolides katsetatakse ühte-teist. On täiesti ebaloomulik, et kool peab olema nii ühetaoline, kui kogu maailm on täis mitmekesisust. Waldorfi koolide lõpetanute seas on tehtud vähemalt kaks üliõpilasuurimust, mille järgi tunnevad noored end elus hästi, õpivad edasi või töötavad ning enamik paneks ka oma lapse Waldorfi kooli.
