Nii IRL-i parlamendisaadik Ott Lumi kui ka SDE juhtpoliitik Eiki Nestor rääkisid Päevaleht Online’ile, et eelarvekärbetest rääkides ei saa vältida ka vanemahüvitiste teemat.

„Kui see teema uuesti arutlusele kerkib, siis hakatakse ilmselt taaskord arutama, et kui kõrgel vanematoetuse maksimumäär olema peaks,“ ütles Nestor.

„Tänaseks oleme eelarvekärbetega sellises seisus, kus ühtegi „püha lehma“ ei peaks enam olema,“ nentis Lumi.

Praeguses raskes olukorras tuleks tema sõnul vanemahüvitiste kasvule piir peale panna.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Taavi Rõivas kinnitas, et Reformierakond ei ole mingil juhul vanemahüvitise kärpimisega päri, kuna see mõjuks Eesti iibele laastavalt.

„Nii vanemahüvitise kärpimise eestkõnelejaks olnud minister Urve Palo kui kolleeg Ott Lumi peaks teadma, et vanemahüvitise ülempiir on seotud keskmise palgaga ning viimase langedes langeb ka ülempiir,“ ütles Rõivas.

Märtsi lõpu seisuga oli maksimaalses ulatuses määratud vanemahüvitise summa keskmiselt 26 146 krooni.

Kokku maksis sotsiaalkindlustusamet märtsi lõpu seisuga vanemahüvitist umbes 17 000 inimesele kogusummas pisut üle 171miljoni krooni.

Sotsiaalministeeriumist öeldi täna kommentaariks vanehüvitise võimaliku kärpimise kohta, et iga otsust tehes tuleb kõik väga täpselt läbi kaaluda ning enne tuleb ära oodata konkreetsemad numbrid ja prognoosid.