Reaalselt kannab neid nimesid 2170 tüdrukut ehk 3,4% sel perioodil sündinuist, kirjutab Postimees.

«Poiste nimed on üldiselt konservatiivsemad, aga Eestis ei paista see kehtivat. Usutavasti on kõlbmatute nimedega poisse veidi alla 3 protsendi,» lisas Hussar.

Nähtavasti vanemate teadmatuse tõttu on eesti tüdrukud saanud nimesid, mis originaalkeeles käibivad hoopis meestenimedena (Keith, Steve, Geir, Jani).

Samuti on tüdrukutele antud originaalkeeles kahesoolistena, kuid meil siiski peamiselt mehenimedena tuntud nimesid nagu Chris ja Robin.

Hussari sõnul on lapsevanemate seas juurdunud arvamine, et nimevallas on lubatud piiramatu omalooming. «See on kaasa toonud oma varjuküljed - inimesed ei taju, mis on keeleliselt vastuvõetav ja mis mitte. Sageli ei osata teistest keeltest pärit nimesid ka kirja panna,» tõdes Hussar.

Nii on sündinud nimed nagu Veroonica, Victooria, Älice, Änny, Nänci, Sälly, Keissy, Dreisy.

Originaalitsejatest lapsevanemad pole tagasi kohkunud neistki nimedest, mis kannavad otseselt sobimatut kõrvaltähendust või võivad seda teha tühiseimagi hääldusvea korral. Sellistena mainis Hussar nimesid Candy, Dandy, Angry, Asian, Bitterly, Bridge, Lovely, Killy, Sigritly, Nois, Bajana, Demona, Floriin ja Siss.

Mõtlemapanevad on ka nimed Gabiella, Gerin, Gerid, Martika, Solemari, Lilily, Laliaala, Evulla, Lalabaim, Marjonella, Melmariin.

Veidrate nimede levimist takistab siseministeeriumis valminud isikunimeseaduse eelnõu. Hussari sõnul võiks tulevikus igal perekonnaseisuametnikul olla kasutada loetelu nõuetele mittevastavatest nimedest. Kui vanemad soovivad lapsele anda selles leiduvat või muul moel sobimatut nime, peaks ametnik oskama neid veenda loobuma.

«Kui need sobimatud nimed käibest kaovad, ei kaota me sellega midagi,» oli Hussar veendunud.