Vanglas õppimisvõimaluseta noored toodavad kuritegevust
Aastapikkuseks veniv eeluurimine võtab vanglas kohut ootavatelt alaealistelt võimaluse haridust omandada ning riik toodab nõnda kurjategijate järelkasvu.
Maardu vangla juhtkond on teinud justiitsministeeriumile ja vanglate ametile mitu ettepanekut, et valitsuse tasandil võetaks vastu otsus noorte vahialuste eeluurimisaega lühendada.
"Ühelt poolt räägitakse, et püütakse kuritegevust vähendada, aga teistpidi riik hoopis kasvatab kurjategijaid," lausus Maardu vangla psühholoog Eha Alla-Naprits, kelle hinnangul istuvad noored eeluurimisvanglas lubamatult pikka aega.
Kaksteist kuud Maardu noorte eeluurimisvanglas istunud 15-aastase Vadimi ema taotleb, et poeg saaks kuni kohtuotsuseni õppida Puiatu eriinternaatkoolis. "Ta on kaks aastat olnud koolist eemal ega ole saanud vanglas nelja seina vahel areneda," muretses ema. "Vadim on läbinud tänavakooli, nüüd on astunud kurjategijate kõrgkooli."
Maardu vanglas ootab kohut 131 13–18-aastast noorukit, kellel kõigil koolitee pooleli. "Meil on ka poisse, kes on kaks aastat istunud, ootavad ja ootavad, et järsku nüüd otsustatakse ära – ütlen ausalt, see on sigadus," lausus Alla-Naprits.
Vadimi ema saatis presidendi kantseleile kirja, kuid sai vastuse, et nemad ei sekku. Koolis neljadele ja viitele õppinud ning kodus raskes majanduslikus olukorras elanud Vadim sattus koos kaaslastega vargile 13-aastaselt. Politsei seostab teda 30 vargusepisoodiga. "Ta oli koolis andekas, aga andekas ja aldis ka halvale," tunnistas ema.
"Kardan, et järsku on keegi ta unustanud siia – kas see on uurija või kohtuniku süü, seda meile ei öelda," ütles Alla-Naprits. Psühholoogi sõnul on Vadim normaalne, elava fantaasiaga, veidi riukalik poiss, kes teismelisena võttis riski olla sõpradega sarnane. "Sellest poisist võib veel asja saada, kui ta saaks õppida ja areneda," lausus psühholoog.
Pärnu politseiuurija aga ütles emale, et vangla ongi Vadimi jaoks õige koht, sest seal ei saa ta teha uusi kuritegusid. "Sa vääratasid ja kõige õigem karistus on teha sinust elu lõpuni hariduseta kurjategija," ei mõista ema uurija seisukohta.
Alla-Napritsa sõnul mõjutab pikk ootusaeg noorte edaspidist elu – mida kauem neid eeluuritavatena kinni peetakse, seda raskem on neil vabaduses hakkama saada ja seda agressiivsemad nad on. Kuna tegemist on eeluurimisvanglaga, ei tohi vahialused üksteisega suhelda ja alaealised saavad päevas õues jalutada 50 minutit.
Maardu vangla asedirektori Meelis Tanieli sõnul hoitakse Eestis kinnipeetavaid eeluurimisvanglas ebaloomulikult pikka aega, mis ei teeks au ühelegi riigile.
"Üldse on eeluurimisvangistus Eestis häbematult pikk ja noorte inimeste suhtes eriti drastiline, sest nemad omandavad vangla pahesid paremini kui täiskasvanud," lausus Taniel.
Alla-Naprits ütles, et alaealised tulevad eeluurimisvanglas endiga toime maksimaalselt neli kuud, hiljem hakkab ootus mõjuma noore inimese psüühikale. "Ütlen selle järgi, mis ma siin näen, üle nelja kuu ei suuda inimene enam oodata, muutub agressiivseks, hakkab ennast kaitsma ja tekivad konfliktid," lausus psühholoog.
Psühholoogi sõnul ei ole kõikide vahialuste kinnipidamine põhjendatud ning nii mõnigi võiks vabaduses kohut oodata. "Need otsused, millega neid noori eeluuritavatena kinni hoitakse, on ka väga küsitavad, on kasutatud suvatõlgendust, keda panna kinni, keda mitte," lausus ta.
Ka psühholoogi hinnangul võiksid noored kuni kohtuni Puiatus õppida, aga seadused ei luba seda. Alla-Naprits loodab sügisest Maardu vanglas koolituse organiseerida, kuid eeluuritavad ei tohi omavahel kokku saada ja seepärast peavad nad õppima kambris.
Ametnikud tunnistavad aeglust
Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Peeter Näks tunnistas, et kriminaalmenetlus peaks kiirenema.
"See pole ühe organisatsiooni süü või tegematajätmine, see on kogu õiguskaitseorganeid puudutav küsimus – politseil, kohtul ja prokuratuuril on siin teatud roll," lausus Näks.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna juhtaja Priit Pikamäe ütles, et uues kriminaalmenetluse seaduse eelnõus on astutud samme, kuidas kohtumenetluste arvu vähendada ja kuidas neid kiirendada,"
Pikamäe lisas, et uue seadusega on kavas eeluurimise tähtaeg üldse ära kaotada, sest seadusandja pole võimeline seda tähtajaliselt piiritlema.
Noorte vahialuste Puiatusse õppima saatmine ei tule aga Pikamäe sõnutsi kõne alla, sest seadus näeb ette, et vahi all pidamine peab toimuma vanglas.
