10.04.2012, 01:00
Vanima laevavraki väljakaevamisega ei tasu kiirustada
Kiirustades korraldatud kaevamistööd võivad väärtuslikule leiule karuteene teha.
FOTO:
„No mis see siis ära pole, labidad mulda ja kaevame ta välja,” arvasid paljud lugejad, kui kolmapäevane Eesti Päevaleht oli kirjutanud Tallinnas Lootsi tänaval nelja meetri sügavusel maa all puhkavast laevavrakist. Vrakk on mitmes mõttes väga tähelepanuväärne: laev on pärit 13. sajandist ja praeguseks maapinnale toodud tükkide põhjal otsustades ka väga hästi säilinud. Need kaks asjaolu – vanus ja hea seisukord – teevadki leiu erakordseks, sest Eestis teist sellist pole. Ometi ei saa kohe kaevama hakata ja peapõhjus pole isegi raha. Kahtlemata on nii suure ja nii sügaval asuva arheoloogilise objekti kaevamine kallis ja mahukas töö, aga spetsialiste hoiab tagasi pigem see, et muistise väljakaevamine tähendab alati samal ajal ka leiupaiga rikkumist. „Teinekord on pinnases laeva säilitada palju parem kui teha suured väljakaevamised,” selgitas kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste ala kantsler Anton Pärn. Samal arvamusel on ka merearheoloog Vello Mäss, kes leiab, et enne kaevama hakkamist tuleks teha kas georadari või puuraukudega lisauuringuid, et kaevamiste vajalikkust selgitada. „Merendusajaloolastele on ta muidugi väga huvipakkuv, isegi siis, kui ta oleks noorem kui praegune dateering. Aga neile, kes liigutavad rahamasinate kange, nemad vaatavad asjale teise pilguga. Võib-olla ei ole ta ka piisavalt väärtuslik, et teda maa seest välja kaevata, sest kui ta välja kaevata, siis peab olema ka selge pilt, mida temaga edasi teha. Materjal vajab konserveerimist ja eksponeerimiskohta,” selgitas Mäss.