Väo karjäärist saagu paepark

Väo paepark kavatsetakse rajada Tallinna Paekivitoodete Tehase Väo paekarjääri. Sellest saaks ühtlasi Lasnamäe arenduskeskus.

Paepargi põhiülesandeks saaks arendustegevus - maavarade kaevandamise ja kasutamisega ning karjaääride rekultiveerimisega seotud teadusuuringute rakendamine, aga ka vastav koolitamine. Tuleb tutvustada keskkonnasõbralikke mäetöid ja propageerida maavaradest võimalikult teadusmahuka toodangu valmistamist. Kõrvale ei jääks ka maaparandus ja maastikuarhitektuur.

Paekivi kasutamine tuleb paepargi idee autorite arvates tõsta rahvuskivi nimetust väärivale tasemele, olgu siis ehitusmaterjalina, tehnoloogilise toormena või kunstiloomes.

Sõna "park" kasutame kahes tähenduses: "tehnopark" mäe- ja ehitustööde uurimise ja tutvustamise paigana ning kasutatud paekarjääri ja räsitud lähiümbruse taastamise teel tekkiv "looduspark", mis ulatub Pirita jõeni.

Lasnamäele puhkeala

Paepark kavatsetakse rajada töötava Väo paekarjääri kasutatud idaossa. Mäetööstusest kurnatud, ent Lasnamäe elumajadele lähedal olev paik tuleb korrastada nii ökoloogiliselt kui maastikuliselt. Kui me seda teeme, näeme, et taaskasutusele võetud karjäär annab meile palju võimalusi sportimiseks, kultuuritegevuseks, kaubanduseks, teeninduseks, aga ka harivaks tööks. Lasnamäe elamurajooni ja jõeäärse parkmetsa aladel kujuneb ühtne eluruum.

Väo paepargist saab kujundada ainulaadse vabaõhumuuseumi - rahvusvahelise ökoturismi objekti ja Lasnamäe elanikele mõnusa paiga. Pargis toimuv majandustegevus aitab samas ülal pidada teadust ja rahvuskultuuri objekte, teenides maksude kaudu raha ka linnale. Asukoha hüved (linna värav, Via Baltica trass, Pirita jõgi ja parkmets) võimaldavad ehitada mitmekesiseid tootmis- ja teenindusettevõtteid ning elamuid.

Paepargi idee on heaks kiitnud Lasnamäe linnaosa valitsus, Tallinna keskkonnaamet ja Tallinna linnavalitsus.

Väo paekarjäär paikneb Tallinna kagunurgas. Põhjas on piiriks Peterburi tee ja Lasnamäe linnaosa majad, idas Lagedi tee ja Pirita jõgi. Paekivi on seal välja võetud keskmiselt 10 m sügavuselt. Karjääri lääneosas jätkub killustiku tootmine edaspidi lõhketöödeta, kirdenurga väljamata varudega alal murtakse paasi ehitus- ja viimistluskivi tootmiseks veel mõnda aega.

Karjääri põhi on valdavalt sile paepõrand, kuhu kohati on veetud kuni meetripaksune katendikiht, millele paiguti on kasvanud lepavõsa. Vesi karjäärist pumbatakse Pirita jõkke. Lisaks praeguseks väljatöötatud 180 hektarile on rikutud ka karjääri lähiümbrus kuni Lagedi teeni. Siin on Väo karjääri katendi vallid, Tooma paemurru augud ja kivihunnikud. Siin on mulda segatud linna heitvee puhastusseadmete jääkmuda. Siia on ladustatud tootmis- ja olmejäätmeid. Siin on ka Väo küla talude varemed ja veel säilinud põlispuud. Samuti pole seni rakendust leitud hooldamata territooriumile Lagedi teest kuni Pirita jõeni.

Kogu tõde pae kohta

Arenduskeskuse põhiosaks on teadus- ja õppekeskus, kuhu ehitatakse geoloogia, mäenduse ja kivitöötlemise alaste teadus- ja rakendusuuringute laborid, õppeklassid ja töökojad, tööruumid kiviraiduritele ja ateljeed skulptoritele, paetaieste näitusesaalid ja müügisalongid.

Muuseumi astangutel demonstreeritakse paemurdmise ajaloolisi viise ja tööriistu ning seadmeid läbi sajandite kuni kaasajani välja, neid pidevalt täiendades. Samas on ka killustikukarjääri seadmed: puurpink, ekskavaator, kallur jne. Ka lubjaahi tuleb siia. Geoloogilistel paljanditel on eksponeeritud Lasnamäe lademe paekivikihid.

Rekultiveerimise näidisalal tutvustatakse koostöös ameeriklastega Eesti ja maailma kogemusi erinevate taimede, põõsaste ja puude kasutamisel mullatekke protsessi käivitamiseks. Siin tutvustatakse põlevkivikarjääride rekultiveerimist põllu- ja metsamaaks, aga ka liiva- ja savikarjääride aluste maade haljastamise viise.

Teenindusrajatiste Peterburi tee poolne külg on mõeldud transiitliikluse tarbeks - kaubamaja, sissesõiduhoov, autoremont, bensiinijaam jne. Lõunapoolselt küljelt teenindatakse kultuuri- ja (tervise)spordi ettevõtmisi. Siin on puhke- ja riietusruumid, kohvik, saun, sporditarvete laenutus jne.

Näituseväljak-laadaplats on sile paepõrand karjääri põhjal, kus saab korraldada suuremõõtmeliste ehitusmasinate ja -detailide ning põllutööriistade näitusi ja laatasid.

Jõekülasse ning Paekülasse saab ehitada elamuid. Muinaskülas saab näidata ajaaloolisi paerajatisi: kiviaid, kivikirstkalmed, paeristid, sepikoda, ait jne. Paetalu aga on aiandus-, pargi- ja maastikuarhitektuuri näidistalu. 1994. a suvel sõlmiti Ameerika Pealmaakaevandamise ja Rekultiveerimise ühinguga (ASSMR) koostööleping taaskasutamise näidisalade ühiseks projekteerimiseks paeparki. Lisaks informatsioonile toetas ASSMR paeparagi rajamist ka rahaliselt. 1995. a juunis käis TTü Mäeinstituudi teadur Tõnu Tomberg ASSMR konverentsil USA-s, kus esitas ettekande maavarade kaevandamisest ja rekultiveerimise alal tehtust Eestis, uuringutest ja paepargi rajamise käigust.

Rajamise käik ja kavad

Ideed tutvustasime üldsusele esmakordselt Eesti II Paekonverentsil Kuressaares 1992. a. Kohe lõid kaasa samas asutatud Eesti Paeliidu juhid ehitusinsener Hubert Matve, kes tänaseks on manalamees, ja geoloogiateadlane Rein Einasto, veidi hiljem arhitekt Urmas Arike. Moodustati sihtkapital, kuhu esimene toetus laekus Tallinna Idarajooni Arengu Fondilt. Esialgne planeerimiskava on välja töötatud 1994. a Eesti Paeliidu ja Paekivitoodete tehase poolt korraldatud avaliku konkursi ja massimeedias tutvustamisele järgnenud ettepanekute alusel.

1995. a jaanuarist korraldab paepargi rajamist keskkonnaministeeriumi ja Eesti Paeliidu juures töötav teadusnõukogu, mille eesotsas on ministeeriumi kantsler Rein Ratas. üksikute ülesannetega tegelevad ajutised toimkonnad. Teadusnõukogu jaanuarikoosolekul otsustati täpsustada paepargi territooriumi maavaravarude, maavaldajate ja õigusjärgsete maaomanike taotluste piirid ning lähtuvalt Väo maardla üleriigilisest tähtsusest taotleda paepargi aluse maa riigi omandisse jätmist.

Tallinna linnavolikogult taotletakse paepargi ala üldplaneeringu koostamise algatamist. Plaanis on välja töötada rahvusvahelise ökoturismi vaatluspunktide ja marshruutide skeemid paepargis ning lülitada need üldisesse süsteemi pankranniku, Rebala kaitseala, Kostivere karstiala, meteoriidi langemisjälje jt vaatamisväärsustega.

Suve hakul korraldab teadusnõukogu Väo karjääri kõigile huvilistele avatud väljasõiduistungi.

Esmajärgus plaanitsetav Tooma järve ümbruse korrastamine annab Lasnamäe elanikele uue puhkeala ja avardab tervisesportimise võimalusi.

Eino Tomberg