“Imelikult ajast ette kiirustades isegi mõni männiriisikas. Kesk-Eestis nägin vohamas tavavahelikke – neid pahu seeni, mille kohta korjajad mitte uskuda ei hooli, et vereliblesid lagundavad,” märkis Parmasto.

Seeni leiab korvi panna ka lähemalt, kui mets teada – näiteks Harjumaal Lohusalu kandis on inimesed näinud männiriisikaid ja sirmikuid ning Ääsmäel kuuseriisikaid.

Möödunudaastane põud kuivatas seeneniidistikku rängalt. “Tänu ilmaisale, tänavune aasta püüab mullust seentele liigategemist korvata. Seene-elu taastub maa all ja maa pealegi loodame seeni küllalt saada, kui nüüd just põuale ei keera,” märkis Parmasto.

Hoolimata niiskest ilmast ennustab Seenevana, et seeneliikide valik tuleb tänavu kasinam kui tava-aastal. Linnavurle jaoks on Seenevana sõnul parim seeneaja baromeeter turg: kui kukeseened on müügil, siis on need vähemalt Kagu-Eestis juba olemas. Kui seened odavad, on neid palju, ja kui kallid, siis vähe.

Hea seenekoha leidmiseks peab pälvima staaĻika seenelise usalduse või olema ise õnnelik otsija.

“Esimest korda elus ei soovita üksi või mõne teise sama lolliga seenele minna. Kes oma ema või – veel parem – vanaemaga pole käinud, see ärgu sinna midagi korjama mingugi,” hoiatas Seenevana mürgituste eest.

Seeneteadlane Kuulo Kalamees on Lõuna-Eestis lisaks puravikele ja pilvikutele näinud ka šampinjone. “Talveks varumist veel ei ole, aga panni peale saab panna küll,” ütles Kalamees.

Mida metsast kaasa tuua, sõltub maitse-eelistustest. “Kevadseentest olid head mürklid ja kurrelid, sügisel tulevad hobuheinikud, mida paljud inimesed ei korja,” rääkis seeneteadlane.

Mürgistest seentest hakkab peatselt kasvama narmanutt, mida parkides pilvikuid otsivad inimesed võivad pilviku pähe korvi pista.

Linnas või mujal saastunud paikades kasvavaid seeni pole üldse soovitatav süüa.

Kellel seente eristamiseks teadmisi napib, neile koostavad Kuulo Kalamees ja seenefotograaf Vello Liiv praegu taskuformaadis 500-leheküljelist ja 300 fotoga seeneraamatut, kust leiab kõik tähtsamad söögi- ja mürgiseened.