Seenevana Erast Parmasto ütles, et tänavusel erandlikul aastal, mil kogu loodus on tavapärasest kiiremini arenenud, ilmusid esimesed kukeseened metsadesse juba peaaegu kuu aega tagasi. „Algul müüdi turul niivõrd pisitillukesi seenekribalaid, et kurb oli vaadata. Nende kilo eest küsiti lausa 400 krooni,” rääkis Parmasto, kes hoiab seeneaastal silma peal ka turul käies. „Praegu on juba saada normaalse suurusega seeni ja nende kilohind jääb 90 krooni kanti.”

Meeletu langus

Kui mullu samal ajal küsiti kilogrammi Eesti kukeseente eest 200–250 krooni, siis tänavu on hinnad kõvasti langenud. Näiteks Tallinna Keskturul tuleb kukeseente kilo eest välja käia 90 ja Nõmme turul 125 krooni. Lõuna-Eesti turgudel Viljandis ja Valgas saab kilo kodumaiseid kukeseeni kätte ka 70 krooniga.

Parmasto tähendas, et kukeseente madal hind viitab selle, et neid on metsast rohkesti saada.

Seente kokkuostu ja hulgimüügiga tegeleva Figuraata OÜ juhatuse esimees Viljar Vaherpuu sõnas, et kuiva ilma saabumisega on viimastel päevadel metsast tulevad kukeseente kogused napiks jäänud. „Eelmisel nädalal pärast sadusid tuli kahel-kolmel päeval päevas keskmiselt neli tonni kukeseeni, siis kukkusid kogused kohe kuhugi saja kilo peale,” nentis ta.

Parmasto märkis, et kõige suurema üllatuse on tänavu valmistanud männiriisikad, mida võis leida juba juuni keskel ehk lausa kuu aega tavalisest varem. Parmasto tunnistas, et pole terve elu jooksul männiriisikaid nii vara kohanud. „See on täiesti erakordne asi, ilmselt kipub ennast tunda andma üldine kliima soojenemine,” arvas ta.

Peale männiriisikate ilmusid sel aastal kuu jagu tavalisest varem välja ka seenegurmaanide seas hinnatud safransirmikud. Jaanipäeva paiku oli metsast saada ka haava- ja punapuravikke.

Parmasto arvates on tänavu oodata üle keskmise head seeneaastat. Seda on põhjust arvata, sest kevadel, eriti mais sadas ohtrasti. „Kehvadel seeneaastatel või ikalduste korral on asi alati olnud tingitud kas mai- või juunikuu põuast,” selgitas ta.