Vargad rüüstavad Eesti kirikuid
Viimase 15 aastaga on meie kirikutest varastatud 170 kaitsealust mälestist, selgub Eesti Päevalehe palvel muinsuskaitseameti koostatud kirikute inventuuri jooksvast kokkuvõttest. Tagasi on väärtuslikest esemetest saadud vaid alla 15 protsendi, seega jääb suur hulk haruldusi kadunuks.
Kaitse alla võetakse ehk mälestiseks kuulutatakse vaid kõige haruldasemad esemed, mis paistavad silma näiteks vanuse, materjali või päritolu poolest. Eesti Päevalehe käsutuses on nimekiri kirikutest varastatud asjadest ajavahemikus 1996–2009 ning see on üllatavalt pikk: ikoonid, kroonlühtrid, kirikutekstiilid, vaagnad, karikad, küünlajalad ja nõnda edasi.
Kui 2008. aasta oli kirikutes rahulik, siis eelmisel aastal saabus uus vargustelaine ja pätid murdsid kaitsealuste esemete näppamiseks sisse koguni kolme luteri kirikusse. Sellele lisandusid pisemad rahavargused. Viimase aja kõige läbimängitum vargus leidis aset möödunud aasta keskel Jõgevamaal Kursi kirikus, kust vargad suutsid minema tassida 1896. aastast pärit väärtusliku kroonlühtri, lisaks veel seinalühtreid ja põrandalühtri.
Leedulaste invasioon
Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektori Ülle Juki andmetel oli kirik koguni lukustamata. „Oleme aina püüdnud selgeks teha, et alati keegi valvaks asju ja lahtised asjad võiks üldse silme alt ära korjata,” märgib Jukk. Sellest hoolimata on ohtralt kirikuid, kus ei lukustata uksi, kuhu pole paigaldatud signalisatsiooni, mõnes pole isegi elektrit.
Ometi pidid vargad kõvasti vaeva nägema, selleks et Kursi kirikust kroonlühter minema viia. Lühtril oli peal küll annetustekst, mis muudab edasimüügi keerulisemaks (lühter on paremini eristatav), kuid sellest hoolimata võib mustal turul sellise harulduse hind ulatuda 50 000 kroonini.
Kursi Maarja-Eliisabeti koguduse õpetaja Sulev Sova sõnul ei ole politseil veel teada, kuhu on varastatud asjad rännanud. Uurimine alles käib. Ka Sova kinnitab, et sellele vargusele pidi eelnema põhjalik ettevalmistustöö.
Varastatud asjade nimekirjast tuleb välja veel üks uus joon: aina rohkem on hakatud varastama esimesi kättejuhtuvaid asju. Näiteks viidi Ida-Virumaal Lohusuu kirikust eelmisel aastal ära peale laualühtri ka hunnik lauluraamatuid ja küünlaid.
Viimane suurem tühjendustöö meie kirikutes toimus aastatel 2006–2007. Avalikkuses on vähem teada, kuidas kaks leedulast käisid järjest mööda Lõuna- ja Lääne-Eestis asuvaid õigeusu kirikuid ja tegid need hinnalistest ikoonidest puhtaks. Suure tõenäosusega oli tegemist tellimustööga. Mehed võeti küll paar aastat tagasi ilma suurema kärata vahele, kuid vastamata küsimusi jäi õhku rippuma. Kes oli tellija? Niisamuti on ikoonid siiamaani kadunud nagu vits vette.
Leedulaste käekiri oli labane. Mehed ostsid Regio teedeatlase ning märgistasid ringikeste ja ristikestega ära õigeusu kirikute asupaigad. Ja invasioon võis alata. Päeval käidi kirikuid vaatamas ning öösel murti jõhkralt sisse, abimeheks lõiketangid ja sõrgkang. Vaid paaris kirikus jäi tühjendustöö tegemata, sest sinna oli kaitseks signalisatsioon paigaldatud. Ohvriks langes aga terve hulk pühakodasid Pärnumaal, Võrumaal, Tartumaal, Saaremaal ja mujalgi. Peale ikoonide võeti kaasa ka muud, näiteks anumaid ja riste. Kuigi kokku esitati tsiviilhagi suurusjärgus 820 000 krooni, võib arvata, et tegelik kahju on mitu korda suurem.
Sama käekiri kordus samal ajal ka Läti kirikutes. Leedust saadud andmetest oli näha, et mehed olid 2006. aastal Läti piiri ületanud vähemalt 80 korral. Praegu oleks sellise info kontrollimine peaaegu võimatu…
Sihikule on võetud luteri kirikud
•• Kuni eelmise aastani olid varaste lemmikuks õigeusu kirikud. Ida- ja Lõuna-Eestis on pikanäpumehed ikoonijahil sisse murdnud seitsmesse pühapaika. Õigeusu kirikutes on vargil käidud ka Pärnu- ja Saaremaal.
•• Kümne aasta eest jäid varaste teele ka kolm vanausuliste palvelat: Kükita, Kallaste ja Tartu palvelast varastati kokku 45 ikooni.
•• Mullu avastasid vargad aga ka luteri kirikud, kõik kolm eelmise aasta kirikuvargust toimusid EELK kirikutes.
