Varasemad hinnangud on Eesti HIV-nakatunute arvuks pakkunud vahemikku mõnest tuhandest kuni mitmekümne tuhandeni, kuid registreeritud juhtumeid on praegu veidi üle seitsme tuhande.

Tervise arengu instituudi värske uuringu eesmärgiks oli täpsustada võimalikku HIV-nakatunute arvu Eestis, kasutades selleks epidemioloogilisi mudeleid. Tulemused näitavad, et praegu on Eestis 11 000–12 000 nakatunut.

"Tõenäoline on HIV-epideemia seni arvatust mõnevõrra varasem algus ja aeglasem levik, mis tähendab aastaks 2015 viis kuni kümme protsenti suuremat HIV-nakatunute arvu," lausus tervise arengu instituudi ekspert Kristi Rüütel.

Uuringus leitud HIV-levimusest ja reaalselt antiretroviirusravi saajate arvust lähtudes selgub, et ravi jõuab hetkel vaid umbes poolte inimesteni, kes seda vajavad.

Rüütli sõnul viimastel aastatel suurenenud HIV-positiivsete osakaal tuberkuloosihaigete seas ning pikemas perspektiivis on aastaks 2015 HIV-epideemia mõjul oodata kuni kahekordset tuberkuloosi esmashaigestumise suurenemist.

Üheks peamiseks HIV-nakkuse levikuteeks nii Eestis kui ka teistes Balti riikides on jätkuvalt narkootikumide süstimisel tarvikute jagamine. "Varasemad hinnangud HIV-nakkuse levimusele süstivate narkomaanide seas Balti riikide pealinnades kirjeldavad 54%-list levimust Tallinnas, 22%-list Riias ning 10%-list Vilniuses," lisas Rüütel.

Kuigig HIV-levimus kolme Balti riigi pealinna süstivate narkomaanide seas on stabiliseerumas, eksisteerib siiski reaalne oht HIV-nakkuse ja teiste vere teel levivate infektsioonide edasiseks levikuks seksuaalsel teel narkomaanidelt nende partneritele.

Rüütli sõnul on üks võtmeid HIV-nakkuse ja teiste vere teel levivate infektsioonide vähendamiseks illegaalsete uimastite tarvitamise ennetamine, eelkõige just süstiva narkomaania ennetamine.