Värske uuring: laste varajane lugemaõpetamine koolis eelist ei anna

Värske Eesti-Soome ühisuuring näitab, et Eesti koolieelikud oskavad paremini lugeda kui Soome eakaaslased, aga koolis kaob oskuste vahe vähem kui ühe õppeaastaga. Mõlemad keeled on lugemaõppimiseks lihtsad ja vanemate ning lasteaia surve lugemaõppimiseks ajal, kui lapsel endal veel lugemise vastu huvi pole, on täiesti asjatu.

Kas lapsed peaksid lugemise selgeks saama enne kooli või võiks seda õppima hakata 1. klassis? Selleks vaadeldi värskes Eesti ja Soome teadlaste uuringus, kui palju erineb Soome ja Eesti laste lugemisoskust esimese klassi algul ja lõpus. Selgus, et varem lugema õppimine hiljem eeliseid ei andnud. Põhjanaabritega võrdlemine on oluline mitmel põhjusel: eesti ja soome keel on sugulaskeeltena sarnased ja lugemaõppimise keerukust arvestades suhteliselt lihtsad (vt rohkem kõrvallugu), samuti lähevad mõlema riigi lapsed kooli umbes samas vanuses ehk kuue-või seitsmeaastaselt.

Teisalt on riikide koolieelsed süsteemid erinevad: Eesti lastelt eeldatakse esmast lugemisoskust juba enne kooli (laps tunneb tähti ja veerib kokku ühe- ja kahe silbilisi sõnu), ent Soomes hakatakse süstemaatiliselt lugemist õpetama alles esimeses klassis. Samal ajal on selgunud mitmest PISA uuringust, et kuigi nii Eesti kui ka Soome 15-aastased noored on funktsionaalses lugemisoskuses (ehk loetust arusaamises) maailma parimate hulgas, jäävad meie põhikoolilõpetajad Soome eakaaslastele siiski alla.