Vastsündinutele anti müügiloata ja lastele sobimatuid ravimeid

2007. aastal said peaaegu kõik haiglas olnud vastsündinud vähemalt üht ravimit, millel ei olnud kohalikku müügiluba ega ametlikku näidustust vastsündinutel kasutamiseks.

Nii tõdeb oma kuu lõpus Tartu ülikoolis kaitstavas doktoritöös „Ravimikasutuse epidemioloogilised ja kliinilised aspektid Eesti lastel” kliiniline proviisor Jana Lass.

Uurimistöö eesmärk oli analüüsida laste retseptiravimite kasutust ja vastsündinutele määratud ravimeid haiglas. „Leidsime, et 2007. aastal Eesti lastele välja ostetud retseptidest kolmandikul juhtudel oli ravim lastele määratud ametliku näidustuseta. Kõik uuringuperioodil hospitaliseeritud vastsündinud said vähemalt ühe ravimi, millel puudus kohalik müügiluba või ametlik näidustus vastsündinutel kasutamiseks. Kõigil kasutatud meeleelundite, skeletilihassüsteemi, seedekulgla ja ainevahetuse, urogenitaalsüsteemi haiguste ravimitel ja suguhormoonidel puudus ametlik info vastsündinutel kasutamiseks,” vahendab TÜ kliinikum doktoritöö tulemusi.

Ravimiameti teatel on müügiloata ravim selline, millel puudub Eestis müügiluba ehk mida pole meie riigis registreeritud. Arsti otsuse aluseks kasutada müügiloata ravimit võib olla erinevaid põhjusi – näiteks puudub sama toimeainega müügiloaga ravimil vajalik ravimvorm, tugevus või pakendi suurus, keerulisemal juhul ei ole ravimi toimeainel üldse Eestis müügiluba.