Vastukaja: piletiautomaadid ühissõidukites on mõttetu kulu

Vastukajana Päevalehe tänasele repliigile tuleb öelda, et ühissõidukitesse ei ole majanduslikult mõttekas Saksamaa eeskujul piletiautomaate paigaldada.

Üks selline automaat maksab umbes 3000 eurot ja see võtab reeglina vastu vaid münte. Kui arvestada, et Tallinnas on umbes 600 ühissõidukit, siis see kulu oleks kokku 1,8 miljonit eurot.

Tallinna uue ühiskaardi süsteemi investeering on kokku 4,6 miljonit. Selles sisaldub hooldeteenus nelja aasta peale, seadmed üksi läksid maksma umbes 2 miljonit eurot.

Praktiliselt võiks sellised piletiautomaadid ühissõidukitesse juurde osta, kuid see tähendaks, et kogu piletisüsteem läheks kaks korda kallimaks. See oleks üsna kallis eksperiment. Kogu piletimüügi tulust tuleb ühissõidukite juhtidelt 8 protsenti (umbes 1,6 miljonit eurot aastas – toim).

Ühissõidukist saab ka edaspidi osta pileteid juhi käest, kuid ainuke erinevus võrreldes praeguse korraga on see, et kui täna annab juht reisijale spetsiaalse talongi, siis tulevikus trükitakse tšekk, mis tõendab inimese sõiduõigust. Reisija jaoks jääb kõik sisuliselt samaks.

Tulevikuarengud on liikumas sinna suunas, et varsti ei peagi enam mingit füüsilisel kujul piletit ostma. Piisab sellest, et sa näitad validaatorile oma puutevaba kontaktiga pangakaarti ja süsteem müüb sulle automaatselt sõidupileti.

Kunagi oli nii, et inimesed läksid pangaautomaadi juurde, võtsid sealt raha ja läksid siis poodi. Täna aga makstakse üha enam kaardiga. Lähitulevikus hakkab analoogne põhimõte kehtima ka ühistranspordis.

Kristjan Konks, AS Ühendatud Piletid juht