Lahendus.neti tegevjuht Lilian Tennisberg rõhutab, et üksindus ja üksildus on mõisted, mis kipuvad sageli sassi minema. Kui üksindus tähendab lihtsalt üksiolemist, mis ei pruugi tekitada inimeses tunnet, et tal on midagi puudu, siis üksildus seevastu on tunne, millega inimene ei ole rahul ja õnnelik – ta sooviks midagi enamat.

"Enamasti ei ole üksildus probleem, mida inimesed ise konkreetselt sõnastaks ja mille tõttu Lahendus.net poole pöörduvad. Küll aga tuleb erinevate murede avamise puhul sageli välja, et inimestel puudub toetav tugivõrgustik, kes aitaks probleeme ületada, või oskused ja julgus kaaslastega avameelselt rääkida, ja sel juhul saavad Lahendus.net nõustajad nende kõrval olemas olla," ütleb Tennisberg.

Tihti võib Tennisbergi sõnul üksildust ja hirmu selle ees kohata suhteprobleemides: "Tuntakse end üksildasena ja peljatakse lahkuminekut ja sellega kaasnevat üksiolemist, endaga hakkamasaamist. Üksildustunnet võib esineda ka häirete, eeskätt depressiooni korral," sõnab ta. Sel juhul võib seos esineda kahtepidi – depressioonis inimene võib end teistest isoleerida, tundes veelgi suuremat üksildust, ning üksildus võib kaasa tuua masenduse.

"On ka näiteid, mil inimene arvab, et tal peab tingimata keegi olema, kuna see on n-ö ühiskondlik surve või norm, kuigi tegelikult end üksildaselt ei tunta. Sel juhul anname inimesele mõista, et oluline on eelkõige rahulolu endaga ning kui see on olemas, ei tohikski kuskil probleemi esineda."

Psühholoogi juurde minek on endiselt tabu

Lahendus.netis ei panda inimestele diagnoose, kuid kui erinevad märgid viitavad tõsisematele probleemidele, suunatakse inimest spetsialisti poole pöörduma ja aidatakse vajadusel see ka leida.

Tennisberg ütleb, et nende poole pöördunud inimestele pakutakse abi, võttes arvesse konkreetseid huve ja vajadusi personaalselt. "Üldine põhimõte on sama – aitame inimesel enda jaoks probleemi tagamaad avada ja toetame teda enda jaoks parima valiku leidmise teel." Tema sõnul on ka jõudmine järeldusele, et üksiolemine pakub hetkel suurimat naudingut, lahendus. "Mõnikord vajatakse lihtsalt kinnitust, et ollakse normaalsed ka siis, kui paljud kõrval arvavad teisiti," ütleb Tennisberg.

"Meie sihtgrupiks on 13-25 aastased noored, ent kõik pöördujad saavad oma kirjale vastuse. Enim pöördutakse muredega seoses kooli, suhete, ärevuse ja meeleoluga," ütles Tennisberg. Tennisberg räägib, et veebinõustajate poole pöördutakse anonüümselt ja enamasti ei tea nad isegi pöörduja sugu ega vanust. "Lisainfot küsime vaid siis, kui see on aitamise seisukohalt tingimata vajalik," kommenteeris ta.

Tennisbergi sõnul on raske välja tuua üksilduse kui probleemi laiemat kandepinda ühiskonnas, kuna probleem kandub erinevatele põhjustele: meeleoluhäired, ollakse mitterahuldavates suhetes, ei juleta ja osata partneriga avameelselt probleemidest rääkida. Pigem on Eestis probleemiks, et abi ei jõua abivajajateni.

"Ka psühholoogi juurde minemine on tänapäevases Eestis kahjuks paljude jaoks tabu. Levinud on hoiak, et abi otsimine ja rääkimine näitab nõrkust, oskamatust, või mis veel hullem – hullumeelsust. Usume, et julgus rääkida ja vajadusel oma nõrkust näidata või tunnistada on suur samm edasi ka üksildustunde vähendamiseks."

Ootame teie lugusid
Eesti Päevalehe toimetus kutsub teid, head lugejad, jutustama oma loo üksindusest ja üksildusest. Tänapäeva Nipernaadisid elab kõikjal: ühetoalises Lasnamäe korteris ja Võrumaa laante vahel, Pariisis, Moskvas ja Gröönimaal. Kui tunned end ära või tead kedagi, kelle lugu vääriks rääkimist, palun võta ühendust e-posti aadressil eleen.anilane@epl.ee.