Eesti valitsuse eelarvedistsipliinist kinnipidamist hindavad rahvusvahelised nõuandjad küll positiivselt, kuid soovitavad tööga jätkata, sest rakendatud meetmed ei taga, et tulud laekuvad rahuldavalt. Oht euro kasutuselevõtuks vajaliku defitsiidi piirang lõhki ajada on ikka veel olemas. Nii soovitas IMF-i siin käinud esindus otsida täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi, leida maksudest täiendavat tulu.

Imeliselt lihtne

„Suurem osa kohanemisega seotud pingutustest peaks aset leidma eelarve tulude poolel. Eesti imetlusväärselt lihtsa maksusüsteemiga kooskõlas peaks esimene samm olema halvasti suunatud toetuste ja maksuvabastuste edasine kaotamine. Eriti puudutab see üksikisiku tulumaksu ja käibemaksu,” on IMF-i seisukoht. Lisaks sellele soovitatakse kaaluda keskkonnamaksude tõstmist ning peetakse mõistlikuks tõsta käibemaksu üldist määra. Ka Euroopa Komisjoni äsja avaldatud majandusülevaates soovitatakse otsida uusi tuluallikaid.

Tehtud ettepanekud pole jäänud märkamata. Küsimus on selles, mida valitsus on valmis tegema ning mida saab järgmisel aastal teha nii, et see ka mõju avaldab.

Sotsiaaldemokraadid näiteks prognoosivad, et valitsuserakonnad tulevad selle nädala lõpus välja tulumaksu üheprotsendise tõstmise ettepanekuga. Sellest on kirjutanud sotside ridadesse kuuluv Hannes Rumm oma ajaveebis. Tulumaksu suurendamine on kaheldav, sest täna arutab valitsus Eesti konkurentsivõime kava aastateks 2009–2011 ja selles tulumaksu tõus välistatakse. „Maksupoliitikas on valitsuse pikaajaline eesmärk olnud suunata maksukoormust osaliselt tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste eranditega,” on kavas kirjas.

Seetõttu tulumaksu määr ja erandid pigem säilivad, sest maksu tõstmine või erandite kaotamine tähendaks nn tööjõumaksude kasvu, mille liigsele suurusele samuti konkurentsivõime kavas tähelepanu juhitakse.

Kui tulumaksuga seotud muudatused välistada, jäävad järele käibemaks ja muud kaudsed koormised, nt aktsiisid ja keskkonnatasud. Valitsus on juba kõiki neid eelarve täitmiseks kergitanud, kuid tõenäoliselt tuleb aasta alguses sama teema juurde tagasi tulla. Paljud käibemaksu erandid on kaotatud, kuid mõned alandatud protsendise maksutasemega valdkonnad on alles. Kui aasta alguses asju arutama hakatakse, tekib küsimus, millal need jõustada. Kui selgub, et õiguskantsleri nõutud etteteatamisaja andmiseks saaks muudatusi teha alles poolest aastast, tekib küsimus, kas eelarve turgutamiseks jätkub näiteks ainult käibemaksu erandite kaotamisest. Ehk on paketti vaja lisada ka muud.

Riigieelarve aluseks on rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi riskistsenaarium, mille järgi peaks majandust 2010. aastal ees ootama nullkasv. Kuid pärast eelarve saatmist riigikogusse on mujalt tulnud majandusennustused olnud tagasihoidlikumad. Nii näiteks arvas oktoobris Eestit väisanud IMF-i esindus, et tuleval aastal jätkub väike majanduslangus – SKT kahaneb ühe protsendi võrra.

Halvem mõju

Sel nädalal avalikustas oma prognoosi ka Euroopa Komisjon, kelle majanduskasvu hinnang küll enam-vähem ühtis valitsuse omaga, kuid Euroopa Komisjon hindas nigela majanduskasvu mõju eelarvedefitsiidile halvemaks. Brüsseli arvates ulatub riigieelarve kinnitamisel eelarvedefitsiit 3,2 protsendini SKT-st, mis ületab lubatud kolmeprotsendist näitajat.

Neile pessimistlikele ennustustele võib liita Swedbanki ja Danske panga analüütikute kahtluse, kas Eestis on ikka majanduslanguse põhi käes, nagu seda väga näha tahetakse.

Ühelt poolt pole neist arvamustest, mis eelarvedefitsiiti järgmisel aastal kehvemaks pakuvad, justkui lugu, sest kolmeprotsendise kriteeriumi täitmist mõõdetakse 2009. aasta pealt. Kuid samal ajal on Euroopa Komisjon juba terve aasta rõhutanud mantrana väikest nüan­ssi: eelarvedefitsiit ei tohi üle piiri minna mitte ainult ühel mõõdetaval hetkel, vaid peab piiride sees püsima. See tähendab, et parem on, kui prognoosid näitavad miinuse vähenemist või kadumist. Praegu aga arvab Euroopa Komisjon, et järgmisel aastal minnakse lõhki ja 2011. aastal jääb defitsiit jälle ohtlikult piiri peale. See, et mõlemad nõuandjad pööravad tähelepanu maksutuludele, pole juhuslik. Valitsuse senised ettevõtmised võib jagada kolmeks: maksutõusud, kokkuhoid ja ühekordsete tulude leidmine. Kuid prognoosides peetakse eelarve parandamise meetmeks eelkõige makse.

Valitsusele kujutab järgmise aasta riigieelarve kava endast probleemi. Õige vähe, kuid siiski üle kriteeriumis lubatud määra pungitav defitsiit tuleb kontrolli alla saada. Järgmise aasta kalendrisse märgitud tähtpäevad annavad mõista, et tegevust tuleb alustada aasta alguses.

Algab väga kiire aeg

Mõõdab märtsiks

Olgu jätkusuutlik

•• Statistikaamet mõõdab valitsuse tänavuse defitsiidi kontrolli all hoidmise ära tuleva aasta 26. märtsiks.

•• Kui see kinnitab kolme protsendi sisse jäämist, hakkab eurole üleminek kiiresti arenema — kohe pärast seda saab Euroopa Komisjon alustada Eesti hindamist ja soodsa tulemuse korral võib Euroopa Liidu jah-sõna ühisvaluutat kasutavate riikide hulka arvamiseks tulla suve hakul. 

•• Küll aga peab valitsus hindamise alguseks, st märtsi lõpuks näitama, kas 2010. aasta eelarve ja prognoosid on defitsiidi kriteeriumi edaspidiseks täitmiseks jätkusuutlikud. See viitabki stse­naariumile, et aasta alguses võe­takse ette riigieelarve turgutamise uus arutus. Ka võib arvata, mida arutama hakatakse — need on maksutõusud.