Kesktalvise veelinnuloenduse käigus on ornitoloogid jaanuarikuu jooksul kohanud tuhandeid luiki ja teisi tiivulisi, kes peaks muidu juba ammu Kesk-Euroopa talvitumisaladel olema.

Erakordne veelindude rohkus kinnitab vaatlejate oletusi, et soojade ja lumetute talvede korral ei vaevugi linnud enam siitmailt lõunasse lendama.

Üle Eesti toimuvat rahvusvahelist loendust vedav Leho Luigujõe märkis, et kuna jääd pole praegu mitte kuskil, paiknevad linnud Eesti vetes ka hajusalt väikeste puntide ja pesakondadena. “Näiteks luikede tähtsaimal talvitumisalal Küdema lahes oli ligikaudu 2500 luike, kelle hulgas oli kühmnokk-luikede kõrval paarsada laululuike,” rääkis Saaremaa vaatlusretkelt naasnud Luigujõe.

Taani ja Holland ei meelita

Samuti hakkas saare rannikul loendajatele talviste haruldustena silma üks põldlõoke ja seitse kuldnokka. “Kuna Saaremaa läänerannikul hoiab ka külmadel talvedel jäävaba meri ilma pehmena, oleme varasematel aastatel seal kandis ka paiselehte õitsemas nähtud,” viitas Luigujõe, kes ei pea kevadekuulutajate kohtamist kuigivõrd eriliseks.

Ühes meil talvituvate luikede asurkonna kasvuga on viimastel aastatel paisunud ka siia jäävate merivartide ja väikekosklate hulk. “Taani ja Hollandi ornitoloogid kurdavad, et neil talvitub varte ja kosklaid üha vähem. Vaadates aga meie mulluseid loendusandmeid, on selge, kuhu nad on sealt kandist kadunud,” rääkis Luigujõe, märkides, et väikekosklaid loendati mullu tavapärase paarisaja asemel koguni tuhatkond. “Võib öelda, et mida rohkem on meri siin kandis jäävaba, seda rohkem jäävad ka linnud siia talvituma.”

Pärnumaal veelinde loendanud Indrek Tammekänd märkis, et tänavu on seal kandis tiivulisi kohal mullusest kolmandiku võrra vähem. “Kuid siiski on näha, et mõnede siin talvituvate liikide asurkonnad üha suurenevad,” tähendas ta. “Näiteks kui laululuikesid, keda on muidu soojadel talvedel vaid üksikuid näha olnud, oli paarisaja ringis. Kühmnokk-luikede arv oli aga mullusest kolm korda suurem, küündides pea tuhande linnuni.”

Luiki ja parte ei maksa toita

•• Nigula metsloomade turvakodu perenaise Kaja Kübara sõnul pole inimestel vaja muretseda, et luiged võiksid talvel veekogudele kinni külmuda. “Mure on enamasti asjatu, sest terved luiged ei külmu kinni, vaid püsivad paigal, et energiat kokku hoida,” osutas Kübar, kes on selliseid hädakõnesid juba külluses saanud ja linde ka “päästmas” käinud.

•• Samuti ei tasu Kübara kinnitusel väikestele veekogudele jäänud luiki ja teisi väiksemaid veelinde jääkaane tekkimisel toitma hakata, kuna looduslike tingimuste ebasobivaiks muutudes lendaksid linnud mujale.

•• “Lisasöötmise korral aga jäävad nad paigale ja sõltuvad inimeste toitmisest, mis ei pruugi olla piisavalt regulaarne ega tervislik. Linnud jäävad nõrgaks ja võivad langeda hulkuvate koerte või rebaste saagiks,” viitas Kübar.