Ingmar Oti sõnul on Võrtsjärv õieti veekilekene. Kõige veerohkemal aastal on järve keskmine sügavus 3,7 meetrit, kõige kuivemal aastal 1,7.

Praegu on ligikaudu 2,4 meetrit. Kui keskmine veetase meetri jagu alaneb, siis on järv peaaegu poole väiksem ja ka pindala väheneb kuni viiskümmend ruutkilomeetrit.

"See tähendab tunduvalt suuremat reovee kontsentratsiooni, kinnikasvamisprotsessid kiirenevad, kaldavöönd tungib peale," loetleb Ingmar Ott järve praegusi väljavaateid. "Kalade elutingimused on halvemad. Ja peale kõige muu on ta mudane ja ebaesteetiline."

"Võrtsjärv on ju vanast ajast teada virtsane järv, ega tal asjata selline nimi ole," räägivad kalamehed teadlasele lisaks.

"Mida väiksemaks jääb järv, seda suurem on püüniste arv pindalaühiku kohta. Võime järve kiiremini tühjaks lüpsta," lisab kalabioloog oma negatiivse prognoosi.