Tänavu nelja Lääne-Eesti väikesaare rannaniitudele rohtu sööma toodud 116 lihaveise õlul lasub vastutusrikas ülesanne: paljuski just nendest sõltub, kas meil kadumisohtu sattunud linnuliik niidurüdi jääb meie looduses püsima või mitte.

Eesmärgiga niidurüdide pesitsusalasid korras hoida soetas riiklik loodukaitsekeskus Kavaru laiule 30, Laidevahele 14, Kõinastule 12 ja Võilaiule 60 veist.

“Esmane eesmärk on selliste võtmealade säilitamine ja nende kvaliteetse hoolduse tagamine, kus praegu pesitseb vähemalt kümmekond rüdipaari,” selgitas keskuse liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste, viidates, et niidurüdide arvukus on viimastel aastatel hirmuäratava kiirusega kahanenud.

“Kahekümne aastaga on nende arvukus langenud 75% võrra. Kui veel 2002. aastal pesitses meil hinnanguliselt 450 kuni 600 paari, siis mulluse hinnangu kohaselt oli alles vaid kuni 242 haudepaari,” tõi Ojaste esile.

“Ilma kõigi niidurüdile oluliste paikade hoolduseta oleks liigi kadumine meie loodusest ilmselt vaid kümne aasta küsimus.”

Väga paiksed linnud

Eelkõige on niidurüdid Eestis asjatundjate arvates hääbumise äärele sattunud just seetõttu, et neile eluks sobilikud rannaniidud on aja jooksul kinni kasvanud ning olemasolevad hooldatud niidud on killustatud. Samuti soodustab liigi allakäiku rebaste ja kährikute ning ka vareslaste rohkus.

Sada kuusteist veist suudavad pilliroogu tõrjudes ja rohtu viie sentimeetri kõrguseks pügades niidurüdidele korras hoida paarisaja hektari jagu rannaniite.

“Tegu on äärmiselt paigatruude lindudega, kelle pojad hakkavad pesitsema kolmekümne kilomeetri kaugusel sünnikohast,” osutas Ojaste. “Kui niidud on korras, tuleb meil üle vaadata ka võimalikud pesitsusalad, kuhu noorlinnud hajuda saavad.” Esimesed märgid veiste “töö” tulemuslikkusest peaksid Ojaste arvates näha olema paari või enama aasta pärast. “Alles siis tuleb välja, kas niidurüdide olukord läheb paremaks või oleme juba selle liigi päästmisega hiljaks jäänud,” nentis ta, et edu pole sugugi garanteeritud. 

Peagi kõige rangema kaitse alla

•• Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kuulub praegu teise kaitsekategooria alla. Kuna nende arvukus langeb väga kiiresti (aastas pea kümnendiku võrra), on looduskaitsjail plaanis võtta see linnuliik peagi kõige rangema ehk esimese kaitsekategooria alla. Peale Võilaiu, Kõinastu, Kavaru ja Laidevahe asuvad niidurüdidele elutähtsad piirkonnad Matsalu rahvuspargis, Silma looduskaitsealal, Käina ja Kassari rannaniitudel.