Tantsutreeningul taipasin alles, et olen füüsiliselt väga nõrk, sest tants nõuab väga tugevat füüsilist ettevalmistust,” teab Veldo.

Tantsutreening ajas alguses Veldo lausa marru. “Tegi ikka tigedaks küll, kui selgus, et ei suuda oma käsi trenni lõpuni üleval hoida. Käisin mitmed tantsukursused läbi, alguses Turu tänaval, hiljem üle linna kuulsas Sossi (Tselluloosi) klubis. Ju siis Rahmann minus midagi nägi, sest ta kutsus mind ikka uuesti,” meenutab Veldo.

Nii läkski, et Eesti kaotas lootustandva poksija, kuid sai hea võistlustantsija. “Nina mul poksis lössi ei löödud, nii et selles mõttes mul vedas. Samas sain poksist tugevad pöiad, mis tantsijale on hädavajalikud,” räägib Veldo, kes teab sedagi, et võistlustantsus saavutavad edu need lapsed, kes on varem teiste spordialadega tegelenud.

“Enne kui tunneta oma keha, pole loota edu ka tantsus. Naeran ikka, et aja enne poiss puu otsa ja kui ta sealt alla kukub, siis alles hakka vaatama, miks ta alla sadas,” muigab Veldo.

##Võistlustantsus õnnestus Veldol jõuda ka Eesti meistriks omas vanuseklassis. “Tantsisin 12 aastat ja jõudsin lõpuks rahvusvahelisse klassi, mis oli tolle aja eliit. Partnereid vahetati sageli. Neid naisi, kellega koos võistlustel esinesin oli vist viis,” meenutab Veldo.

Pärast võistlustantsust loobumist tegutses Veldo paar aastat kohtunikuna ning saavutas tunnustuse ka arbiitri ametis. “Siiani ollakse arvamusel, et minu kohtunikutöö oli objektiivne,” on ta kindel.

Kuulsaim õpilane on Eduard Korotin. Tantsuõpetaja ametisse kutsus Veldo tema partner. “Minu partneril oli väga armukade mees, kes ei lubanud tal enam tantsuga tegeleda. Tema kutsus mind Mereklubisse appi. Läksin ja jäingi. Samast klubist on pärit ka minu kõige kuulsam õpilane Eduard Korotin, kes alustas 10aastaselt. Praegu on Korotin vaieldamatult Eesti parim meestantsija, ütleb Veldo ja ei häbene kaeda, et just tema oli esimene Eesti tantsuõpetaja, kelle käe all asusid harjutama vene lapsed.

“Mereklubis oli vast paar-kolm puht eesti paari. Ülejäänud olid muulased. Tuleb tunnistada, et vene lapsed tantsivad paremini. Lihtsalt nende temperament on selle ala jaoks sobivam. Neid tuleb mitte tagant utsitada, vaid pigem tagasi hoida,” teab Veldo ja lisab, et eks see tekitas ka omal ajal paksu pahameelt. “Tuleb jälle see Timm oma “röövlitega” ja lööb auhinnalaua puhtaks,” oli ehk üks leebemaid väljendeid, mida ma siis kuulsin.

Abikaasa vähihaigus ja surm viis Veldo tantsu juurest mõneks ajaks eemale. “Olen tänulik Revalia juhatajale Merle Klandorfile, kes mu tööle võttis.